Poola valitsuse soov allutada endale kohtusüsteem ja avalik-õiguslik meediaruum on tõstatanud küsimuse Poola õigusriigi tervise kohta. Sel teemal peatutakse pikemalt ka tänasel Euroopa Parlmendi täiskogu isungil. Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles tänases Agenda saates Raadio 2s, et Poolas toimuvaid ühiskondlikke muudatusi peaks võtma tõsiselt.
„Sest siin on lausa mitu signaali meile kõigile. Esimene on muidugi see, et Euroopa Liit ei ole paraku nii tugev, nagu peaks olema. Kokkulepped, mis on sõlmitud ühe valitsusega, ei pea vett, kui valitsus muutub. Seda me nägime Kreeka puhul ja Poolas toimub umbes sama,“ lausus Toom.
„Teisest küljest veidi kummalised demokraatia arengud tekitavad rahulolematust. Millega nad võitsid valimised see oli võõraviha ja lubadus mitte lasta Poolasse pagulasi. Tegelikult see kinnitab taaskord arvamust või isegi hirmu, et vastustena sellele pagulaslainele hakkavadki Euroopas võimule tõusma radikaalsed parempoolsed jõud, mis ei ole Euroopale hea. Seda enam, et Euroopa on seda varem kogenud,“ märkis Toom.
Tema sõnul on olemas ühest küljest Euroopa Nõukogu esimees Donald Tusk ja teisest küljest Poola president Andrzej Duda, kes on kodumaal poliitilised rivaalid.
„Tegelikult Donald Tuski jätkamine sõltub otseselt Poola presidendist, sest viimane võib nii soosida kui ka vastu olla sellele, et Tusk ka järgmine kord mandaadi saaks. Nii et sisuliselt ta on praegu oma kodumaa kahe rivaalitseva erakonna pantvang. Selles mõttes on olukord vägagi komplitseeritud,“ nentis Yana Toom.
Ta arvas, et kui tuvastatakse, et Poola võimude poliitika süsteemselt ohustab Euroopa õigusruumi, siis Poola delegatsioon Euroopa Nõukogus võib ajutiselt jääda hääleõiguseta. Kuid selline survestamine Poola puhul, Toomi arvates, vilja ilmselt ei kanna, ainult süvendab konflikti. Õigem oleks otsida muid lahendusi.