Eurosaadik Yana Toom pingutab kõvasti, et lõhkuda eurooplaste silmis Eesti kui eduka väikeriigi kuvandit. Aus oleks rääkida otse: oleme väga vaene riik, kirjutab Eesti Ekspress.
Möödunud reedel lendas Yana Toom (48) nädalavahetuseks Brüsselist koju, kaasas varasügisene nohu ja sületäis eestikeelseid ajalehti, mida luges äreva huviga. “Oli ikka korralik porilaine Savisaare pihta,” võtab Toom meediakajastuse kokku. Kui lennukirattad kaks ja pool tundi hiljem Lennart Meri nimelises lennujaamas maad puudutasid, puhkes Toom nutma. Kaasreisijad jälgisid Toomi kaastundliku pilguga. “Istun seal Savisaare looga ja nutan. Ja siis avastan, et naaber vaatab ja mõtleb, et küll see Toom on sügavalt puudutatud. Aga mul oli tõesti valus. Nohuga, olete ehk kogenud, on väga valus maanduda.”
Kui Savisaare kahtlustus ilmsiks tuli, nimetas teie erakond seda Tallinna Sadama skandaali summutamiseks. Nüüd sai Eston Kohver järsku vabaks. Kas samamoodi ei võiks öelda, et...
Mida nüüd siis summutatakse? Ei, vaadake, ma ei saa nüüd hästi aru. Kas te eeldate, et Eston Kohver anti praegu välja, et summutada Edgar Savisaare korruptsioonikahtlusi?
Kas anti?
Ma kahtlen, et Edgaril nii pikad käed on, et need Kremlisse ulatuvad. Need kuuldused [tema sidemetest Moskvas] on tublisti liialdatud. Kõik need mõjuagendi asjad sinnamaale jäidki – paljasõnaliste väidete tasemele.
Vaadake, ma olen töötanud aasta aega Tallinna linnavalitsuses (Toom oli 2010–2011 abilinnapea – K. P.). Kusjuures ma olin just selles valdkonnas, kus tegeleti koolide renoveerimisega, kust käisid läbi need Tuulbergid ja muud vennad. Pole mingisugust probleemi kunagi olnud, et keegi tuleks pakkuma või paluma, et tühistage see hange, teeme teise.
Teades, kuidas Edgar elab ja kui pühendunult ta töötab, ei usu ma neid süüdistusi. Tallinna sadamaga pole see asi võrreldav. Kui vaatame Hiiumaa kaarti, siis vist umbes kolmandik saarest on sadamajuhtidel kokku ostetud. Hundisilma taluga võrreldes, millest me üldse räägime?
Ühed soetavad kinnisvara, teised hoiavad raha Šveitsi kontol.
Ahah, milleks? Kaasa ju ei võta.
Päris ausalt, millele te oma erakonnas tuginete, kui väidate, et meie jõustruktuurid täidavad kellegi poliitilist tellimust?
Minul ei ole head kogemust nende struktuuridega suhtlemisest. Lõppude lõpuks olen ma neid riigikohtus võitnud. Isiklik kogemus ütleb, et vahest annab paranoia nende tegevuses tunda.
Olete kapo peale natuke solvunud?
Ma pole üldse solvunud. Läksin kohtusse põhjusel, et nad lõpetaksid selle inimeste tembeldamise oma aastaraamatus. Ja tegelikult nad ongi lõpetanud. Nüüd käib asi teistmoodi.
Mismoodi?
Kuulge, see pole päris normaalne, et kuskil Lahemaa metsades on kogemata kell üheksa hommikul terve kari piltnikke põõsa all. Milleks seda sõud vaja oli? Tulla relvastatud meestega linnavalitsusse. Hallo! Kas nad tõesti arvasid, et (Tallinna abilinnapea – K. P.) Merike Martinson hakkab ukse tagant tulistama?
Ma saan aru, ma olen ise ajakirjanik olnud. Jah, kui tuttav tuletõrjuja helistab, et kuule, üks vend siin hakkab maja katuselt alla hüppama, tule tee reportaaži. See on üks asi. Aga kui nii tegutseb kaitsepolitsei, on see midagi muud. Vastas on ühe jalaga mees! Mis te nalja teete!
Kas keegi pakkus teile kompromissi, et hagi kapo vastu tagasi võtaksite?
Ei pakutud, pole nendega kunagi kohtunud.
Telefonikõnesid on pealt kuulatud?
Selles olen ma kindel.
Kindel?
Absoluutselt.
Mis kõnesid?
Ma ei tea, mul saladusi pole, nii et kuulaku aga.
Arvate, et praegu ka kuulatakse?
Noh, praegu oleks see raske, sest mul on väga kõva immuniteet (saadiku puutumatus), aga mine sa tea. Ma olen selle mõttega kuidagi harjunud ja mind see eriti ei häiri.
Rääkige mõni naljakas anekdoot eestlastest.
Ma pole ammu kuulnud eestlaste kohta ühtegi anekdooti. Mis ei ole muide hea märk! Nali on kultuuride vahelise kommunikatsiooni märk. Kui anekdoote ei ole, tähendab see, et me oleme väga eraldunud üksteisest.
Kas eestlased on rassistid?
Eestlased on vaesed. Mida vaesem ühiskond, seda vähem demokraatiat. Kui vaatame Maslow’ vajaduste püramiidi, siis esimene tasand on see, kus kõht on täis ja lagi pea kohal ei tilgu. Kui nüüd tuleb veel mitusada uut abivajajat, kes küsivad leiba ja katust, siis jääb demokraatia paraku tagaplaanile.
Milline on teie isiklik panus pagulaskriisi?
Tüdrukud (Toom kutsub nii oma büroo töötajaid Oksana Talisainenit ja Margarita Kornõševat – Toim.) tegelesid viimased nädalad ühe Luganski perega, ema ja kaks last, kes ei saanud Eestilt pagulasstaatust. Põhjendus oli, et Ukraina on suur ja lai, mingu mujale. Me võtsime nad Eestis enda ülalpidamisele.
Kas venelased, olles ise sisserändajad, suhtuvad pagulastesse teisiti?
Täpselt samamoodi suhtuvad. Mille peale olen alati öelnud, et kui me oleme valmis nii tõrjuvalt ja diskrimineerivalt käituma teistega, siis kas me tõesti arvame, et meie kogukond väärib paremat suhtumist.
Mida tundsite, kui Vaos pagulaskeskus süüdati?
Vastik oli! Mis mind aga tõeliselt riivab, on see, et kui juhtub mingi jama Eestis, siis esimene asi, mida riigijuhid ütlevad: “Kahjustab Eesti imagot.”
Miks me pidevalt mõtleme oma maine peale! Muidugi on maine tähtis, aga kui seesmiselt on asi mäda, siis on selge, et maine saab ükskord kahjustatud. See ei pea olema alati esimene sõnum.
Milline meie maine Euroopas on?
Oleme IT-riik. See, et Andrus Ansip on digivolinik, on hea asi. Ta tõesti jagab seda asja. Teisest küljest näitab põgenikekriis selgelt, et me ilmaasjata teesklesime, et oleme rikas Põhjamaa või Šveits. Ei ole. Me oleme vaene riik. Me ei taha kedagi vastu võtta, sest me oleme vaesed.
Ma usun, et osalt ka minu kaasabil on müüt väiksest edukast ja kannatlikust Eestist Euroopa Liidus kannatada saanud.
Teie osa?
Ma võtan parlamendis eri teemadel sõna.
Me oleme euroliidus ümbrikupalga osa “liidrite” seas. Umbes 18 protsenti SKTst läheb riigist mööda, sest inimesed saavad palka “mustalt”. Või võtame laste vaesuse. Meid tuuakse Euroopas näiteks kui riiki, kus 30 protsenti lastest ei saa iga päev süüa liha ega kala.
Need on asjad, millest rääkimine Rõivase arvates ilmselt õõnestab Eesti imagot, aga samas aitab kaasa probleemide lahendamisele. Kui sa pidevalt teeskled, et oled edukas ja rikas, siis sa ei saa abi, mida tegelikult oleks vaja.
Palju te poliitikuna Brüsselis muutunud olete?
Tugevalt. Mu arusaam poliitikast on täiesti teine. Minu kui noore poliitiku probleem oli selles, et sattusin kohe võimule. Sellest ei tohi poliitikas alustada. Mul on siiralt kahju, et opositsioonisaadikutega linnavolikogu saalis nii üleolevalt käitusin.
Mis te ütlesite neile?
Ei, asi pole selles, et kellelegi oleks midagi halvasti öeldud. Ma olen ikkagi viisakas inimene. Probleem oli lihtsalt selles, et kõik otsustati juba enne ära, kui saali tuldi. Läbirääkimised ei olnud paraku väga tõsine töövorm.
Opositsioonist sõidetakse üle?
Ma ei tea, kuidas seal praegu asjad käivad, aga ise tunnen küll, et tegin vigu. Empaatiast jäi puudu.
Hiljem mind õpetati ümber. Öeldi, et sa oled venelane, sul on liiga vali hääl ja tugev kehakeel, ehmatad eestlased ära. Õppisin, kuidas eelnõusid ette lugeda, nii et silmad paberilt ei tõuse.
Hiljem Riigikogus sain ka mina oma vitsad kätte. Paraku Eesti poliitika ongi sõjakas.
Kui palju teie sõnal ühiskonnas kaalu on?
Noh, ma ei tea. Kui vaadata mandaati, siis kaalu justkui on. Samas ma ei varjagi, et mul on kohati päris raske eestlastega jutule pääseda. Kui ma räägin, siis reeglina leiame ühise keele, aga probleem on selles, kuidas inimestele ligi saada. Ikka segavad vanad eelarvamused: kes ma üldse olen selline? Kremli agent. Tibla. See on väljakutse, aga saan hakkama.
Teid on solvatud, et olete venelane?
Mind on solvatud üks kord, aga mitte sellepärast. See oli pärast minu kurikuulsat intervjuud vene reporterile, kus ma ütlesin, et eesti keel on väljasurev keel. Vot siis oli jah!
Mis siis juhtus?
Noh, mind solvati... füüsiliselt. Aga ma elasin üle, nagu näete. Kui sa ujud vastuvoolu, pead selleks valmis olema. Savisaar ujub 20 aastat vastuvoolu, aga on elus ja peaaegu terve.
Mida te kooseluseadusest arvate?
Seaduse tekst on puhas praak, täis imelikke “kopi-peiste” pereseadusest. Ühel hetkel oli käigus selline versioon, et kooselu saab sõlmida venna ja õe vahel. See muudeti ära, aga onud ja onupojad jäeti seadusesse.
Mis puudutab aga ideed kui sellist, siis see jätab mind tõesti külmaks. Ma olen viie lapse ema ja pole kunagi tundnud, et kellegi orientatsioon kuidagi ohustab minu traditsioonilist perekonda. See on üldse meie ühiskonna viimaste aastate omapära, ja väga ohtlik omapära, et me pidevalt konsolideerume millegi vastu, selle asemel, et olla millegi poolt. See on halb asi.
Kui palju teil lastega neil teemadel juttu tuleb?
Vanemad lapsed on juba suured, aga väiksema poisiga vahel räägime. Teda huvitavad elulised teemad. Ükskord hakkasime büroost lahkuma, kui tulid külalised ja pidin veel mitmeks tunniks tööle jääma. Ta oli väga solvunud. Mõtles, et näe, töö on tähtsam kui mina. Hiljem rääkisin talle, et see oli pere, kellelt võeti Šotimaal laps ära, ja neid oli vaja aidata. Ta kuulab suure huviga ja saab aru. Ma oleks pidanud talle varem oma tööst rääkima.
Ta vaeseke arvas terve aasta, et ma jagan õhupalle seal parlamendis. Nii lolli asjaga läheb ema Brüsselisse tegelema! See oli ainuke osa minu tööst, mida ta oma silmaga nägi.
Kui teie poeg ühel päeval teataks, et talle meeldib üks noormees, kuidas te emana käituksite?
No mis seal ikka. Oleksin uhke selle üle, et laps usaldab mind. See oleks nagu esimene emotsioon, kõik muu... Vaadake, loodus teeb meiega imelikke asju, ja alati ei tea, kuidas läheb. Äkki ma homme avastan, et olen lesbi. Ega ma end sellepärast üles ei poo. Peamine on usaldus, see on kõige tähtsam.
Lapsed on harjunud, et ema töötab välismaal?
Suuri probleeme pole olnud. Kui ma töötasin Eestis, ega ma siis vähem tööd ei teinud. Jõudsin öösel koju ja kukkusin voodisse.
Laps ei ole see, kelle ümber peab olema pere üles ehitatud. See on väga imelik lähenemine. Laps on pere osa, ta peab kohanema sellega, mis tema ümber toimub.
Minu ema töötas ka väga palju ja ma käisin temaga igasugustel seminaridel kaasas, kuulasin ja õppisin, selles pole midagi halba. Nüüd loodetavasti tuleb väiksem poiss minuga Brüsselisse kaasa.
Panete poja samasse kooli kuhu Kaja Kallas?
Kaja saadab oma lapse Euroopa kooli, minu oma sinna kindlasti ei lähe. Minu poiss vajab kooli, kus on distsipliin. Euroopa kool on selline... (Toom teeb nägu, mis justkui ütleks: ninnu-nännu – K. P.)
On teie vaated Brüsselis muutunud?
Mõtlete seda, mida ütles Indrek Tarand, et hakkan Toomi võrgutama, siis astub lõpuks Keskerakonnast välja? Ei ole!
Mis mulle Brüsselis väga meeldib, on see, et alati otsitakse konsensust. Hääletamine on nagu sõda – seda välditakse iga hinna eest.
Keskerakonda ei jäta Yana Toom iial?
(Emalikult) Mis tähendab “iial”? Kunagi ei tea. Ma küll ei näe selleks praegu suuremat põhjust, aga kui ma ühel hetkel avastan, et Keskerakond pole see, kus ma tahan olla, siis ma muidugi lähen ära.
Kui suureks peate oma võimalusi tõusta sel sügisel erakonna juhiks?
Mind see ei huvita. Hetkel üldse mitte.
Aga pikas plaanis?
Ei, mul on põnev töö, mis mulle väga meeldib. Lubasin oma valijatele enne riigikogu valimisi, et ma tulen tagasi, kui me oleme valitsuses. Kui see juhtub, pean oma lubadust täitma. Erakonna juhtimisele pole mõelnud ja ei mõtlegi.
Kes kongressil Savisaare vastu kandideerib?
Ei tea, aga arvan, et see poleks praegu päris õige hetk. See inimene, kes seda teeb, pigem kaotab, kui võidab erakonnakaaslaste silmis.
Samas mine tea, oleneb muidugi põhjendustest.
Tahtsin teile komplimendi teha. Teie eesti keel on hea.
Teate, Viktor Vassiljev sosistas mulle täna volikogus kõrva: “Tohin ma sulle nõu anda, Yana? Ära ütle “Jevroopa”, ütle “Euroopa”. See riivab kõrva” (naerab).
“Euro” olen ära õppinud, aga selle “jevroopa” viskab aeg-ajalt sisse.
Eu-roo-pa. Okei, jätan meelde.