Europarlamendi saadik Jana Toom tähistab 15. oktoobril 60. sünnipäeva, kirjutab Liisa Mugra Õhtulehes. „Uhkus enda üle vist ei kuulu minu emotsioonide hulka. Mina ei otsi tuge minevikust, pigem keskendun järelduste tegemisele,“ ütleb juubilar.
Kuigi ümmargune number võib panna hetkeks tagasi vaatama, ei ole Jana jaoks juubeli tähistamine põhjus argipäeva kõrvale heita. 60. sünnipäev möödub seega Brüsselis töö, kohtumiste ja kohustuste keskel ning suurem tähistamine toimub hiljem Eestis lähedaste ringis.
„Täna on tavaline tööpäev – just salvestasin „Brüsseli päevikut“, läbisin edukalt esimese eksami Lennuakadeemia täiendkoolitusel mehitamata õhusõidukite käitamisest. Lähen ka kohtuma naispoliitikutega Ida- ja Lõuna-Euroopast, teemaks on sooline lõhe poliitikas,“ kirjeldab Toom oma juubelipäeva.
„Lõuna paiku võõrustsin kolleege, kes mind sel päeval meeles pidasid. Küpsetasin neile eile metsasambla kooki (efektne naturaalselt roheline küpsetis, mille salajaseks koostisosaks on spinat – toim.). Loodan, et panin täppi. Ja siis tuleb peale parlamendirutiin, nii et tähistan lähedastega juba Eestis,“ jätkab ta oma tegevuste loeteluga.
Kuuekümnes sünnipäev on paljude jaoks hetk, mil vanusele senisest rohkem mõeldakse. Toomi sõnul ei ole tal aga veel õnnestunud selle numbriga päriselt harjuda. „Ega see number ei mahu pähe, päriselt. Ma saan muidugi aru, et olen 60, aga enesetunne on seal 48 kandis. Seda juba mitu aastat. Tõsi, enne seda elasin kümmekond aastat nagu oleksin 28 ja siis 36. Vist aju lihtsalt jätab teatud arvud vahele,“ räägib Jana humoorikalt.
Vanus on Toomi jaoks seega pigem number kui enesetunde mõõdupuu. Elus on palju olulisematki kui küünalde arv sünnipäevatordil. „Suurim õnn on muidugi see, et mul on ema, lapsed, lapselapsed. Et pere on hoitud ja sõbrad endiselt minuga,“ ütleb ta, nimetades oma elu suurimate väärtustena perekonda ja sõpru.
Kui paluda juubilaril vaadata tagasi möödunud aastakümnetele ja nimetada saavutusi, mille üle ta kõige rohkem uhkust tunneb, ei kipu ta minevikul pikalt peatuma. Toom tunnistab, et enese üle uhkuse tundmine ei ole talle kuigi omane. „Uhkus enda üle vist ei kuulu minu emotsioonide hulka. Mina ei otsi tuge minevikust, pigem keskendun järelduste tegemisele.“
See mõtteviis peegeldub ka tema suhtumises töösse ja tulevikku. Europarlamendi saadiku jaoks on oluline näha, et tehtud pingutustel on päriselt mõju ning et töö tulemus jõuab inimesteni. Kui paljudes ametites saab oma töö vilju üsna kiiresti näha, siis poliitikas võib tulemusteni jõudmine võtta aastaid.
„Ehitaja reeglina näeb enda rajatud maja, ajakirjanik loeb värsket lehte ja nii edasi. Poliitikas, mis vahest tugevalt demotiveerib, on see ooteaeg tohutult pikk,“ arutleb Toom. „Tahaks näha oma töö vilju – õiglast töötajate kohtlemist, nulltolerantsi perevägivalla suhtes ja tõhusat vaimse tervise probleemide lahendamist.“
Pikaaegsel poliitikul on lihtsad soovitused, mis sobivad nii juubeli tähistamiseks kui ka igapäevaseks meeldetuletuseks. „Ära ole laisk, ära pelga armastust ega muutusi ja ära ennast reeda.“
Foto: Aleksandr Gužov.