Jana Toom Raadio 4-s: uuest regulatsioonist töötajate õiguste kohta Euroopa Liidus

16/07/2026

Euroopa Parlament kiitis heaks regulatsiooni, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Parlamendi liige Jana Toom oli selle regulatsiooni arutelus variraportöör. Mida see regulatsioon endast kujutab, rääkis ta 16. juulil Raadio 4 saates „Podrobnosti“

Kõne all on eeskirjad toetuste ja muude sotsiaalmaksete saamise kohta inimestele, kes elavad, töötavad Euroopa Liidu liikmesriikides või liiguvad nende vahel. 

„Kuna tegemist on regulatsiooniga, mitte direktiiviga, jõustub see selle vastuvõtmisest kuu aja pärast,“ selgitas Euroopa Parlamendi liige. “Oleme sellega tegelenud kümme aastat. Esmakordselt jõudis arutelu konstruktiivsele rajale 2017. aastal, kui Eesti oli ELi Nõukogu eesistujariik. Kuid seejärel ei suutnud me väga pikka aega Nõukogus konsensust leida (tuletan meelde, et tegemist on 27 riigi ümarlauaga), sest mitte kõik ei pooldanud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist. Sest on ELi riike, kus töötavad teiste (reeglina vaesemate) ELi riikide elanikud, ja nad ei soovi oma sotsiaalset heaolu nendega jagada. Aga lõpuks jõudsime me kõik, loodetavasti kõigi rahuloluks, kokkuleppele.“ 

Jana Toomi sõnul kehtib see regulatsioon absoluutselt kõigi ELi liikmesriikide töötajate suhtes, kui nad viibivad selles riigis seaduslikult. „Kui inimene elab Eestis elamisloa alusel, olgu ta siis Uruguay, Ukraina, Venemaa või mõne muu riigi kodanik või halli passi omanik, on tal töötades mis tahes ELi liikmesriigis samad õigused kui näiteks Eesti kodanikul. See ei puuduta kodakondsust, see puudutab töötajaid,“ lisas Jana Toom.  

Kui olete välismaal töö kaotanud  

Nagu ta märkis, läheb nüüd pärast ühe kuu pikkust töötamist mõnes Euroopa Liidu riigis just sellele riigile üle kohustus maksta inimesele töötushüvitist, kui ta on töö kaotanud: „Oletame, et olete töötanud kolm kuud Saksamaal, viis aastat Prantsusmaal ja seejärel ühe kuu Soomes, kus kaotasite töö. Töötushüvitist peab teile maksma Soome. Samas saate seda hüvitist vähemalt kuus kuud, mitte kolm, nagu varem. Inimene võib sel ajal otsida tööd mis tahes teises ELi riigis, ja kuni ta tööd ei leia, maksavad soomlased talle nimetatud hüvitist. 

Lisaks oleme piiriüleste juhtumite puhul kehtestanud tööseaduse kohaldamise põhimõtte töökoha asukoha järgi. Kui inimene on töötanud 22 nädalat ilma vaheajata naaberriigis, siis just see riik maksab talle toetust, kui tekib mingeid probleeme.“

Kellele maksta perehüvitisi   

„See regulatsioon ei mõjuta tulevast pensioni, siin on jutt sotsiaalkindlustusest töötamise ajal, kuid see on kindlasti seotud perehüvitistega,“ jätkas Euroopa Parlamendi liige. „Perehüvitisi peab maksma riik, kes vastutab töötaja sotsiaalkindlustuse eest. 

See tähendab, et kui olete riigis töötanud ühe kuu ja see riik võtab nüüd enda kanda teie sotsiaalkindlustuse, siis maksab ta ka perehüvitisi, isegi kui pereliikmed elavad teises riigis. Võtame näiteks meie ehitajad Soomes: isa töötab vähemalt ühe kuu, ema elab Eestis ega tööta, perehüvitist maksab Soome.“

Läbipaistvus kõiges ja teabevahetus 

Vastavalt regulatsioonile tuleb inimese välismaale tööle saatmisel sellest eelnevalt teavitada nii oma riigi kui ka sihtriigi asjaomaseid asutusi. See on eriti oluline ehitajate puhul – olukordades, kus ehitusel juhtub õnnetus. 

Regulatsioonis on erand – meremehed: „See on eripärane elukutse ja me ei saa lähtuda sellest, millise lipu all inimene töötab laeval jne. See on eraldi süsteem ja me ei ole sellesse eriti sekkunud.“ 

Uue regulatsiooni kehtestamisega võib töötajate kohta käiva teabe vahetamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel muutuda üliraskeks probleemiks. „Me elame 21. sajandil. Jutud andmevahetuse raskustest tunduvad mulle eelmise sajandi pärandina. Mõnes kohas on muidugi ka praegu bürokraatia liiga suur, mõnes kohas toimub kõik paberil, aga muid võimalusi ju pole. Inimesed otsivad endiselt tööd nendes ELi riikides, kus palk on kõrgem ja sotsiaalkindlustus parem. Kuid peamine konflikt ei olnud ega ole teabevahetuses, vaid selles, et need „parimad“ riigid ei taha suhtuda sisserännanutesse nagu omaenda töötajatesse. Ja see tuli kõrvaldada,“ võttis Jana Toom kokku.