“Meie valitsusel puudub rahva usaldus ja pole ime, et kriisiolukorras mitte keegi teda ei kuula ka. See on see, mida räägib opositsioon: et usalduse kriis on julgeolekuoht,” ütles eurosaadik Jana Toom 2. aprilli Raadio Kuku saates “Kirillitsas Eesti”.
Seoses hiljutiste droonide sattumistega Eesti territooriumile saatejuht
Pavel Ivanov mainis, et sotsiaalvõrkudes on näha: inimesed ei usu ametlikke
selgitusi ja on täiesti veendunud, et ega need droonid meie territooriumile niisama
ei kuku, selle põhjus on lihtne - Eesti on avanud
oma õhuruumi Ukrainale droonide saatmiseks Venemaale.
Sellest tuli ka saatejuhi küsimus: kuidas peaks lähenema
venekeelsele auditooriumile, et sellel tekiks usaldus selle vastu, mida
räägivad Eesti ametivõimud?
“Klaarin kohe ühe asja ära - see pole
ainult venekeelne auditoorium, venelasi on seal protsentuaalselt võib-olla rohkem,
aga pole vahet, ma ei taha, et raadiokuulajatele jääks kõrva, et kõik eestlased
arvavad ühtemoodi, venelased -teistmoodi,“ märkis Jana Toom. „Ausalt öeldes
sõnumid, mida valitsus välja saadab, see on uskumatult madal tase. Miks te
koguaeg udutate? Öelge selgelt välja, mida te arvate. Miks ma loen, et Leedu
peaminister lükkab ümber ukrainlaste väite, et venelased on nende droonide marsruute
kuidagi moonutanud? Miks meie omad on vait?.. Kui sul puudub usaldus, siis sul
puudub ka võime inimesi kõnetada. Ja see on meie valitsuse problem, mida
näitavad ka reitingud.”
Jana Toomi sõnul selleks, et kellegi pressiesindaja saadab välja selged
sõnumid, need sõnumid peavad eksisteerima: “Probleem on selles, et neid ei ole.
On selline tunne, et kõike tehakse põlve peal, käib mingisugune isetegevus.
Ametlik kommunikatsioon jätab sellise mulje, et teil, sõbrad, pole korralikku kooskõlastatud
protokolli, kuidas peab tegutsema ühel või teisel juhul. Mida tähendab kell
kolm öösel saadetud sõnum: kui näete drooni, varjuge?!“
Kas poliitikud selles olukorras üritavad lõigata oma profiiti, päris
saatejuht. “Pean ütlema, et ma ei näinud, et keegi (peale EKRE võib-olla) on üritanud
sellest mingit kasu lõigata. Ja tahaks isegi valitsust aidata, sest see oleks
kõigi huvides. Mingi selgus peab olema – mida ametlikud sõnumid tähendavad
praktilises mõttes,” vastas Europarlamendi liige.