“Need raportid – nii Draghi kui Letta oma - on tegelikult mitu aastat vanad, ja probleem on tegelikult selles, et Euroopa liidrid käituvad nende raportitega nagu Rootsi lauas. Nad võtavad sealt neid palasid, mis neile rohkem meeldivad, ja teised jätavad kõrvale,” ütles Europarlamendi liige Jana Toom (Renew/Keskerakond) 11. veebruari Vikerraadio saates „Reporteritund“.
“Arutelu keskel saab olema mitte see, kuidas lahendusi leida (sest mõlemad
raportid lahendusi ju sisaldavad), vaid see, kuidas leida lahendusi - samas mitte
minnes konflikti rahvuslike egoismidega. See on dilemma, mille ees me seisame juba
õige mitu aastat,” lisas ta.
Saate jutt keerles selle ümber, et neljapäeval kogunevad Euroopa
Liidu liidrid mitteametlikule kohtumisele Alden Bieseni lossi Belgias, otsima
Mario Draghi ja Enrico Letta raportite toel lahendusi, kuidas tugevdada Euroopa
ühisturgu, kuidas edendada Euroopa konkurentsivõimet geopoliitiliselt
keerulisel ajal, kuidas vähenda sõltuvust USAst ning
samal ajal aidata Ukrainal vastu pidada neljandat aastat kestvale sõjale.
Samad teemad on õhus sel nädalal ka Strasbourgis Euroopa Parlamendis,
kolmapäeval hommikul toimus debatt konkurentsivõime ja Draghi raportis
tehtud ettepanekute ellu rakendamise üle.
Kas jõutakse lahendusteni?
Saatejuht: kas see
motivatsioon Euroopas kiiresti midagi ära teha on nüüd jälle kadunud või
kadumas, ja tegelikult saame juba öelda, et homme mingite lahendusteni liidrid
ei jõua?
Jana Toom: ma ei tahaks olla liialt pessimistlik, aga
olgem ausad – viimane kord Euroopa reageeris efektiivselt ja ülikiirelt covidi
ajal ehk meil on vaja surmahirmu, et kiiresti reageerida. Seda praegu ei ole.
Meil on 27 erinevat seadusandlust ja me peame asju
lahendama, seda 28. režiimi on väga vaja. Ja meie majanduslik probleem - see kurikuulus
mahajäämine, et aastatel 2008 kuni 2023 on Euroopa Liidu SKT kasvanud 13,5%, Ameerika
Ühendriikide oma - 87%. Aga vaadake neid aastaid. Milles on asi? Asi on
laienemises. 10 uut liikmesriiki ja ühtekuuluvuspoliitika. Igal poliitilisel
ambitsioonil on oma hind, see hind on ka laienemisel. Draghi räägib tõesti väga
palju energeetikast. Kvootide kauplemissüsteem eksisteerib nt ka California
osariigis. Mis on lahendus? Seal on hinnalagi, seal on kvoodi hind
10 eurot ja meil on praegu 92. Ja aina kasvab. See meie börsi ülesehitus on
täiesti vale.
Ja veel üks asi, mis kindlasti pärsib igasugust
ettevõtlust Euroopa Liidus, on infrastruktuur. Meil on miljon asja tegemata. Ja siin ma jõuan selle juurde, mida ütles
mõned aastad tagasi Junker (Jean-Claude Juncker oli aastatel 2014–2019 Euroopa
Komisjoni president. – Büroo), nüüd
kordas üle Ursula von der Leyen: me leppime kokku reformides, ja need, kes ei
tule kaasa, need ei tule. Jutt on jälle kahe kiiruse Euroopast ning kahe
kiiruse Euroopa ei ole Eesti jaoks hea.
Praegu me räägime sellest, et anda Ukrainale 90 miljardi eurose
laenu. Ja juba me kuulsime, et kolm liikmesriiki teatasid, et nemad selles ei
osale. Ungari, Tšehhi ja Slovakkia. Kuigi see laen on väiksem, kiireloomulisem
ja otseselt seotud julgeolekuga.
Sotsiaal jääb tähelepanuta
Saatejuht: majandus- ja poliitilised arutelud mõjutavad
muid valdkondi nagu nt vaesuse vähendamine, Euroopa Liidu eluasemekriisi
lahendamine. Jana Toom, olete Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liige, kas
sotsiaalteemad praegu jäävad alusetult tähelepanuta?
Jana Toom: kipuvad jääma paraku küll. Ma olen ka Eluaseme
kriisikomisjonis, kus olen ka Renew Europe koordinaator, ja esmaspäeval
hääletasime raporti üle, suure häälteenamusega see võeti vastu, ja nüüd peab
komisjon võtma sealt mingisugused sisendid kriisimeetmete väljatöötamiseks.
Seal on üksjagu häid asju. Üks peamine on muidugi Euroopa Liidu riigiabi reeglite
muutmine, et liikmesriigid saaksid võimaluse esitada sotsiaalelamispindasid ja
neid välja rentida. Praegu käsitletakse seda kui sekkumist turgu.
Mis puudutab sotsiaalpoliitikat üldse see pole otseselt Euroopa
Liidu pädevuses. Samas me kõik teame, et sotsiaalne ebavõrdsus Euroopa Liidus tekitab
sisemist migratsiooni - seda, mida me nimetame tööjõu vabaks
liikumiseks. Mõned lihtsalt jooksevad inimestest tühjaks. Ja meil on tekkinud
siin väga vale arusaam, mis on paljudes peades kinnistunud: et konkurentsivõime
ja sotsiaalpoliitika on kuidagi omavahel opositsioonis. Tegelikult ei ole. Euroopa
Liidu konkurentsivõime põhineb väha palju sellel, et meil on tugev sotsiaalne
kaitse tööturul ja selle eest me peame võitlema ka edaspidi.
Saatejuht: mis on hetkel Euroopa
tee - paralüüs, exit või integratsioon? Draghi arvab, et integratsioon…
Jana Toom: Paralüüs. Sest see harjutus, mida me tegime Euroopa
konverentsi nime all, ei kandnud vilja. Kõik saavad aru, et föderaalne Euroopa
on lahendus, aga poliitilist konsensust ei ole ega lähiajal ei tule.
Strasbourgi stuudios olid ka eurosaadikud Jaak
Madison (ECR/Keskerakond), Urmas Paet (Renew/Reformierakond) ja Riho
Terras (EPP/Isamaa).
Saadet juhtis raadiotoimetaja Arp Müller.