Koolijuht otsustas seisata kogu õppetöö, kuniks õpilaste eesti keel elementaartasandil selge. Kust ta aga õpetajad võtab? Eks ikka teiste arvelt. Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom kirjutab Delfis Hendrik Aguri skandaalsest postitusest.
Eesti meedias lööb laineid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse juhi Hendrik Aguri appikarje, kus ta häbistab üleminekukoolide direktoreid tegemata töö eest.
Väidetavalt ei valda nende vilistlased eesti keelt isegi sellisel määral, et küsida õpetajalt luba tunnist väljumiseks, õppematerjali omandamisest rääkimata.
Ma ei üldistaks, aga laias laastus usun, et Aguril on õigus - paljud ei valda, jah. Ja tihtilugu see ongi põhjus, miks nad jätkavad oma haridusteed kutsekoolis, mitte gümnaasiumis.
Kuid millega ma ei saa kuidagi nõustuda, on see, et vastutus läbikukkunud eesti keele õpe eest lasub üksnes ja ainult koolijuhtidel. Veel päris hiljuti oli üks neist ka Agur - esmalt juhtis Gustav Adolfi Gümnaasiumi, seejärel Kohtla-Järve oma.
Saatis kolmandiku tänavale
Mõlemas oli tal luksus endale õpilasi valida ja „lükata üle müüri“ (just selliste sõnadega süüdistab ta nüüd endiseid kolleege) vähem sobivad valutamata pead selle üle, mis neist saab, - keegi ikka korjab üles.
„Muidugi oli ka meil algus keeruline, kui esimesed sada õpilast poole aasta pealt lahkusid, sest said aru, et ei saa vene keelega läbi. Siis oli poriloopimist palju“, ütles Agur selle aasta märtsis Maalehele. Pange tähele - „esimesed sada õpilast“ kolmesaja kuuekümne kolmest, just nii palju õpilasi oli Kohtla-Järve Gümnaasiumis siis, kui Agur selle etteotsa astus. Pea kolmandik läks „üle müüri“.
Nüüd aga, kutsehariduskeskuses, sellist võimalust pole – ilmselt oleks välja lükatuid liiga palju, pealegi lükata pole enam kuskile. Tuleb hakata õpetama. Ja siin peab direktor astuma sellesama kirutud põhikooli direktori kingadesse ja vaatama, et kust ta saaks endale pädevaid eesti keele õpetajaid, keda riik (riik, mitte koolidirektorid) arusaamatul põhjusel ei ole piisavas koguses ette valmistanud.
Kust need õpetajad tulevad?
Ja mida ta siis teeb? Lubab 3000 eurot palka kahekümnele eesti keele õpetajale, kes oleksid nõus tulema ja õpetama lastele eesti keelt enne, kui nad kutsehariduskeskuses õpinguid alustavad. Selline palk pooleks aastaks sellisele seltskonnale teeb, muideks, pea pool miljonit eurot tööandja kulu. Kui aga lisada sinna peale veel lubatud majutuse ka sõidukulude kompensatsioon, siis ongi pool miljonit käes.
Näidake mulle Ida-Virumaal veel üht õppeasutust, kellel võtta sellises koguses pappi õpetajate meelitamiseks! Need, keda Agur kirub, opereerivad ikka väga teistsuguses - nokk kinni, saba lahti, olukorras. Pealegi hakati lisatasu piirkonna eesti keele õpetajatele maksma suht hiljuti, nii et soovijaid kolida Ida-Virumaale väga polnud.
Mulle Hendrik Agur tegelikult meeldib - ta julgeb teha asju, mille peale teised ei tule. Aga see julgus on tal kuidagi... limiteeritud. Väga lihtne on süüdistada vene koolide juhte, sellega ei kaasne vähimatki riski, sest kogu Eesti teab, kes on läbikukkunud eesti keelele üleminekus süüdi. Ikka need venelased.
Aga, head inimesed, kust peaksid nüüd tulema pooleks aastaks Kohtla-Järvele need 20 eesti keele õpetajat? Kas mitte nendest koolidest, kus nad täna oma missiooni täidavad ja eesti keelt õpetavad? Ja mis saab nende õpilastest? Ei huvita. Ei Hendrik Agurit, tal on oma aed kasvatada, ei riiki.
Kui pool klassi saab hindeks 1
Eelmisel nädalal käisin lõunal Kristina Kallasega - haridusminister oli Brüsselis ja soovis kohtuda Eesti Europarlamendi saadikutega. Tulime kohale Jüri Ratasega. Kuulasime valitsuse seisukohti seoses Erasmuse programmi kavandatavate muudatustega, võtsime teadmiseks.
Ja siis läks jutt muude teemade peale. Noh minu jaoks „muud teemad“ on ikka üleminek - see vist avalik saladus.
Näitasin ministrile ühe üleminekukooli e-kooli kuvatõmmiseid viienda klassi (nendel algas üleminek eelmisel aastal) matemaatika kontrolltöö tulemustega. Graafik - sinu hinne on 1; 46% õpilastest said sama hinde. Kõrval veel tunnitöö hinne - sinu hinne on 1; 54% õpilastest said sama hinde.
Küsisin, et kas see on ministri arvates probleem, et viiendas klassis mitu kuud järjest üle poole õpilastest saab matemaatikas hindeks ühe (mul on neid kuvatõmmised üksjagu). Ja arvake ära, mis oli vastus? „See on direktori vastutus.“
Ei, noh muidugi on, kui sa võtad tööle inimese, kellel pole õrna aimu, mis on pedagoogika. Aga riik ju seda lubab. Olukorras, kus süsteemis puuduvad sajad õpetajad ning eesti keel emakeelena avab kooliuksed ükskõik kellele. See peaks olema juba riigi vastutus. Kuid imekombel ei ole!
Minister näitab koolidirektori peale. Koolidirektori peale näitab ka kutsehariduskeskuse juht. Kes omakorda kutsub tööle sama tunnuse - eesti keel emakeelena - järgi.
Õpetavad, keda võtta on
Küll veetis Aguri juures aastakese ajakirjanik Ainar Ruussaar, juhtis Kohtla-Järve Gümnaasiumis humanitaarainete õppetooli. Küll sai tema juures hiljuti töökoha skandaalne Madis Somelar.
Me ei heida kõike seda Agurile ette, ega tal pääsu pole. Aga kas selles on süüdi tema või siiski valitsus, kes poliitilise eesmärgi saavutamise nimel eirab tegelikku olukorda ja veeretab vastutuse nende kaela, kes kuidagimoodi ei saa õpetajate puuduse probleemi lahendada?
Kui ma lugesin Hendrik Aguri postitust, meenus mulle tema kokkupõrge heinakuhjaga. Siis kukkus koolipapa oma lennukiga valusalt, murdis käeluu, aga õnneks jäi ellu.
Nüüd aga tuleb välja, et palju valusam kokkupõrge juhtus tal reaalsusega, sest esimest korda peab ta õpetama eesti keelt neile, kes ei mahtunud tema enda juhitud kooli seinte vahele. Valus.