Valimisteni on kümme kuud. Ja see, et Mihhail Stalnuhhin taas löögile pääseb, pole seekord mitte naiivse valija, vaid Katri Raigi teene, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom Eesti Päevalehes.
Loodav Narva koalitsioon ületas uudiskünnise nii pika kaarega, et Raik ja Stalnuhhin edestavad Eesti meedias mainimiste poolest ka Donald Trumpi, Kaja Kallasest rääkimata. Raigi poliitilist abielu Stalnuhhiniga peetakse parimal juhul mesalliansiks, halvimal – riigireetmiseks. Ka mina seda liitu õigeks ei pea, aga hoopis teise põhjendusega kui see, mida praegu igal pool nii agaralt arutatakse.
Ausalt öeldes see nõiajaht, mis hakkab meil varsti maratoni mõõtu võtma, on päris hirmuäratav. Et siis Stalnuhhin ei sobi Narvat juhtima, kuna tal on ebasobilikud vaated. Ja need tuhanded Eesti kodanikud, kes talle riigikogu valimistel hääle andsid (ja Stalnuhhin saavutas piirkonnas teise tulemuse – Aivo Petersoni järel), valisid valesti ja nende hääled tuleb lasta WC-potti. Hääletame! Poleks eales uskunud, et me ise ka ei märka, kuidas totalitaarse riigi ilmingud levivad üle maa ja keegi ei anna tormihoiatust.
Mitte naiivse valija, vaid Katri Raigi teene
Ma vist ei ava suurt saladust, kui ütlen, et poliitikut reeglina vaadete pärast valitaksegi. See võib olla, jah, hästi ebameeldiv – ka mina krigistan hambaid, nähes, kuidas mõni nats võidab inimeste südameid –, aga see ongi valimiste mõte. Saad ühtlasi lüüa ja teada, kui mitu paremäärmuslast piirkonnas elab. Üks kahes! Ja siis asud inimesi ümber veenma – see, mitte konkurendi tühistamine, peaks olema poliitiku töö.
Aga Stalnuhhini ja Raigi liidu puhul ei loe mitte vaated, vaid teod. Vaated on siin pigem suitsukate, mis juhib avalikkuse tähelepanu kõrvale asja tuumast, mis on piirilinna juhtimine. Sest see, milliseks kujunes see kurikuulus Narva poliitiline kultuur, see toiduahelate sõlm, see, kuidas sunniti – vastavalt vajadusele – astuma erakonnast sisse-välja terveid töökollektiive, kuidas muudeti linnavalitsuse struktuuri selliselt, et ilma halli kardinali nõusolekuta ei saaks linnapea teha ühtegi sammu, see, kuidas aastaid valitseti Narvat Moissejevite-Voronovide-Ossipenkode taktikepi järgi ... See kõik on üles ehitatud Mihhail Stalnuhhini aktiivsel osalusel ja heakskiidul.
Seda ei pruugi teada iga narvakas, aga kogenud poliitik Katri Raik teab seda täpselt. Nagu ka seda, et Mihhail Anatoljevitši vaadetel ei ole linnajuhtimise kui sellisega mingit pistmist. Nende vaadete eksponeerimine teenib hoopis teist eesmärki: püsida võimul. Et jätkata samas vaimus. Kuid nüüd on valimisteni kümme kuud. Ja see, et Stalnuhhin taas löögile pääseb, pole seekord mitte naiivse valija, vaid Katri Raigi teene.
Nende liitlastega putru ei keeda
On tema ka naiivne? On ja ei ole ka. Raik teab linna olukorda väga hästi. Ja Stalnuhhinit hindab adekvaatselt. Aga see linnapeatool ... Pimestav! Arvab ilmselt, et saab Stalnuhhinist jagu. No ei saa. Eelkõige selle pärast, et kunagi Moissejevi ja Stalnuhhini üles ehitatud linnavalitsuse süsteem jääb samaks: linnapea ei pea olema pea, vaid käepikendus.
Keskerakonnaga, kellega samuti läbi räägiti, oli Raigil kokku lepitud linnajuhtimise struktuuri muutmine. Volikogu esimehe koht. Haridusvaldkonna (üleminek!) abilinnapea positsioon. Stalnuhhiniga ei saa ta kumbagi. Tõsi, ta saab linnapeaks, kes võtab enda peale hariduse valdkonna. Niipalju siis linnajuhtimisest.
Teiseks, nende liitlastega putru ei keeda. Loodava koalitsiooni leppel on selliste saadikute allkirjad, kes käivad erakondades nagu peldikus – siis, kui loodus kutsub. Need inimesed on alati võimul, alati toiduahela osa. Mis muutub, on logo värv ja kuju. Kas nad püsivad koalitsioonis valimisteni, oleneb eelkõige sellest, milliseks hindab see sarisaadikute seltskond oma šansse.
Stalnuhhini võimalus
Las ma natuke ennustan. 2025. aastal tähistab Venemaa suurelt Suure Isamaasõja võidu 80. aastapäeva. Ivangorodis läheb kõvaks peoks. Pannakse üles lava, ehk tuuakse ka tank. Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmine on käega katsutav. Narva on pahane, õhk elektrit täis. Esisotsist siseminister hakkab tõmblema ja tegema lollusi. See vihastab piirilinna elanikud täiega välja. Ja see annab Stalnuhhinile suurepärase võimaluse ühel või teisel viisil teenida Raigi arvelt poliitilisi punkte.
Kes see, kes see valimised võidab?
Sellise kihlveoga lõpetaks, aga ei saa jätta mainimata Katri Raigi väidet, et Aleksei Jevgrafovit ei saa usaldada, ta lööb noa selga. Sest see on, nagu öeldakse, bold statement.
Esiteks, mul on nüüd raske kokku lugeda, mitu Katri Raigi torgatud nuga on minu koduerakonna seljas, aga see pole hetkel tähtis. Tähtis on, hea Katri, et seekord ei vaja Sa noa selga saamiseks kõrvalist abi. Tegid seda ise – vot see on tõeline poliitiline paindlikkus!