“Ma loodan, et see eelnõu ei lähe läbi. Loodan, et me leiame viise, kuidas seda takistada. Aga kui see läheb läbi, siis on ju teada, et igal rahvusvähemusel on sisuliselt neli teed: integreerimine, assimileerimine, emigreerumine ja marginaliseerumine. Arvan, et neljas on see, mis hakkab juhtuma,“ ütles Raadio Kuku 7. novembri saates „Kirillitsas Eesti“ Euroopa Parlamendi liige Jana Toom (Keskerakond).
„Inimeste seos omavalitsustega, kus nad elavad, jääb väga nõrgaks, see on väga halb ühiskonna sidususe koha pealt,“ lisas ta.
Saates toimus arutelu seoses sellega, et Riigikogule anti üle Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmise eelnõu. Praegu neil on õigus hääletada kohalikel valimistel.
“On selge, et kui pädevad struktuurid ei näe Eestis elavates Vene kodanikes ohtu, siis seda pole. See on poliitiline käik. 30 aastat tagasi Eestis olid seatud sellised mängureeglid, kui kõigile anti hääleõigus sel põhjusel, et meil on omavalitsused, kus on väga vähe Eesti kodanike. Ja see suur Vene kodanike armee on ju meie enda tehtud. See oli Eesti Vabariigi poliitika – suruda võimalikult rohkem inimesi Vene kodakondsusesse lootuses, et nad lahkuvad pärast. Suruti küll, aga nad ei lahkunud. Need pole Keskerakonna inimesed, need on Eesti Vabariigi inimesed, kes elavad siin, kellel on siin pere, kogu elu on siin. Ja see Vene kodakondsusesse surumine pole Keskerakonna läbikukkumine, vaid Eesti Vabariigi läbikukkumine,“ arvas Toom.
Kui hääleõigus kaotatakse, kes siis üldse valib kohaliku omavalitsuse volikogu nt Narvas ja Sillamäel? „Sillamäel on Eesti kodanikud vähemuses. Siis valivad volikogu ainult tinglikult pooled (valimisaktiivsus oli seal alati madal olnud) elanikud. Tekib küsimus, kuidas võim üldse kõnetab inimesi ja keda ta esindab? Ja selle eelnõuga tegelikult väljendatakse umbusku nende poliitikute suhtes, kes tahaksid esindada kõiki maksumaksjaid, mitte „paremat” osa maksumaksjatest,” arutles Jana Toom.
Kas mainitud inimestelt hääleõiguse äravõtmisega läheb situatsioon paremaks või halvemaks? “Vene kodanikud ei ela kuu peal, nad on meie perede liikmed, üks ajakirjanik kirjutas, et tema on pettunud nendes, keda ta valis, sest need, keda ta valis, võtavad tema vanematelt hääleõiguse ära. Hääl on nagu väike investeering. Ja kui sa oled selle investeeringu ära teinud, siis sa ikka tunned huvi selle vastu, mis sinu häälest saab.
Samuti see eelnõu vaevalt paneb neid, kellel ei ole kodakondsust (halli passi omanike), Eesti kodakondsust taotlema. Ma ei usu, et selliste “stiimulitega” saab midagi saavutada. See on nagu piitsa ja prääniku lugu, kus peale piitsa midagi ei ole,” sõnas eurosaadik.
Saates osales ka teleajakirjanik Anton Aleksejev.