Reedel, 31. mail, oli Raadio Kuku eetris erisaade, kus Euroopa Parlamendi valimiste debatil sai sõna ka EP liige Jana Toom (Keskerakond). Väitlust analüüsinud “Poliitikaguru” tegijad Tõnis Leht ja Erik Moora kiitsid teda ja Martin Helmet teravuse eest. ”Teistest enam kasutasid just nemad ka sisepoliitilisi teemasid,” nentis Moora.
Allpool saab lugeda Jana Toomi hoiakuid Euroopa Liidu eriti aktuaalsetes küsimustes.
Demograafia
Mul on viis last ja viis lapselast, aga mind alati ajab marru, kui räägitakse, et peab rohkem lapsi sünnitama. Esiteks see pole kohustus. Sellel mündil on ka teine pool – vananev rahvastik.
Euroopa Liidus aastatel 2003 kuni 2023 kasvas rahvastik ainult 4%. Peame vaatama nendele riikidele Euroopa Liidus, kus on kõige noorem rahvastik – see on Prantsusmaa ja Belgia. Miks see nii on? Astmeline tulumaks, heaolu ühiskond. Belgias, kus mõned meist töötavad, näeme seda iga päev – kui sul on lapsed, sa töötad neli päeva nädalas, sa oled kolmapäeval kodus. Asja peab niimoodi üles ehitama, et inimesed soosiksid seda laste kasvatamist, mitte nii, nagu teeb seda Eesti Vabariik kahjuks.
ELi konkurentsivõime tõstmine
Eesmärk peab olema seesama strateegiline autonoomia, kuhu poole pürgida. Me peame vaatama üle oma riigiabi reeglid, on täiesti arusaamatu, miks EL hoiab kramplikult kinni WTO nõudmisest, et ei tohi riiklikult aidata oma ettevõtjaid. Seda teevad kõik meie suured konkurendid – Hiina, USA, Kanada. Meie ei tee.
Rohepööre ei ole meile praegu taskukohane, sellest ei pea loobuma, aga seda tuleb korrigeerida, sest vastasel juhul võimule tulevad jõud, kes tapavad selle rohepöörde igal juhul.
Peame julgemalt maksustama nn tuulega toodud kasumit. Läti maksustas, seda võiks teha Euroopa Liidu tasemel.
Kui rääkida pikemas plaanis, muidugi tuleb muuta ja väga kiiresti üle Euroopa Liidu kogu hariduse kontseptsiooni. See, mis on meile sisse kodeeritud – et õpin korra elus, saan diplomi ja töötan sellega elu lõpuni, – seda enam ei tule tööturul kunagi, peame olema valmis selleks, et õpime kogu elu.
Ja nüüd viskan ühe kivi tiiki. Meil on kõrval üks suur ja võimas riik, kust oli pärast sõja algust suur ajude väljavool. Need olid Venemaa parimad ja julgemad ajud, kes üritasid pageda Euroopa Liitu, kus neid väga hästi vastu ei võetud. Nad läksid tagasi. Ja mida ütleb meile Bloomberg – kolmandik Venemaa majanduskasvust on nende inimeste teene. See on sellest, kuidas me saaksime kasutada ajupotentsiaali, mida me ei tee.
Riigiduuma hakkab menetlema algatust, kuidas Eesti õpetajate abil lahendada õpetajate puuduse probleemi Leningradi, Pihkva ja Novgorodi oblastis, sest meil ju pole õpetajaid vaja, nad jäävad töötuks ja nüüd Venemaa hakkab neid enda poole meelitama. Nii palju sellest, kuidas me suudame hoida ajusid, mis meil juba on. Nii et enne kui vaadata India ja Hiina poole, äkki vaatame oma koduvenelaste poole.
Julgeolek
Euroopa Liidu aluslepingud keelavad ELi rahade kulutamist relvastusele. Me peame avama aluslepingud ja seda me ei taha, sest kui avame, siis avame Pandora laeka ja siis läheb jamaks, hakkame igasuguseid muid asju parandama.
Ja kui Isamaa igal plakatil karjub sellest, et on vaja hakata takistusi relvatööstuse arengus kõrvaldama, siis ma ei saa aru, miks ta on nii kramplikult ühehäälsuse kaotamise vastu. Sest kogu Euroopa kaitsevõime seisab ju selle taga. Julgeolekupoliitika ei ole Euroopa Parlamendi pädevus, see on Euroopa Nõukogu pädevus. Ja nõukogus see eeldab konsensust, et 27 riiki peavad olema poolt. Kui keegi ütleb, et ei taha, no seal me nüüd oleme.
Me oleme ajaliselt selles kahvlis, et Venemaal vaja tegutseda ruttu, kuna Venemaa majandus on sõja järjel. Ja kui su majandus on sõja järjel, see kaua ei püsi. Nii et nad peavad praegu seda olukorda teravamaks ajama. Aga meie räägime perspektiivist, mis on 2-5 aasta kaugusel.
Euroliidu laienemine
Laienemist on vaja, see on ka Keskerakonna seisukoht. Strateegiliselt jääb Euroopa Liit maailmas väikseks ja nõrgaks. Aga mingit allahindlust siin ei tohi olla ja see „särav“ idee, mille käisid välja Prantsusmaa, Portugal ja toetas Ursula von der Leyen, et toimub mingi järkjärguline sisenemine, see on kurjast, seda ei tohi lubada. Aga olen nõus nendega, kes ütlevad: kui meie ei võta, võtab keegi teine.
Suur laienemine 2004. aastal päädes sellega, et Euroopa Liidu SKP kasvas kaks korda aeglasemalt, kui Hiina ja USA oma. Peame olema selleks valmis. Laienemist on vaja, aga see maksab.
Kahetunnisel debatil osalesid ka Martin Helme (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Urmas Paet (Reformierakond), Rainer Saks (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Eestimaa Rohelised), Indrek Tarand (Eesti 200), Riho Terras (Isamaa).
Väitlust juhtisid Kuku ajakirjanikud Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.