Euroopa Liit on liikumas selle poole, et tegeleb senisest rohkem julgeoleku ja majanduse konkurentsivõimega. Kas rohepööre annab Euroopa majandusele uut hoogu või hoopis tapab seda uute bürokraatlike nõudmistega, sellest oli juttu Postimehe eurodebatil, mis toimus 16. mail Pärnu keskraamatukogus ja kus osales ka Europarlamendi liige Jana Toom (Keskerakond).
“Ma ei tea Pärnu seisu, aga Ida-Virumaal iga inimene teab, misasi on rohepööre. Seal on teatavasti Eesti kõige kõrgem töötuse määr – 13%, seoses „põksitiga“ kaob seal 20 kuni 42% 55 000 töökohast. Ja siis lubame neile selle rohepöörde raames natuke üle 1000 töökoha ning 250 miljonit, mis on vähem kui kogu sektor maksis maksude näol riigikassasse aastal 2022. Ega need inimesed ülioptimistlikud pole, mis on ka arusaadav,“ ütles ta.
Tema sõnul on probleem selles, „et kui me lootsime, et lähme selle rohepöördega edasi, see oli enne pandeemiat, enne energiakriisi ja enne Ukraina sõda, hakkasid järjest tulema suured kriisid, mis vajavad resursse, raha ja tähelepanu ja see lihtsalt pole enam jõukohane“.
Teine hästi oluline asi on Toomi arvates see, et rohepöörde kontekstis peaksime opereerima kahe suure meetmega – keelude ja arendava meetmega: „Aga viimast reeglina ei ole. Me keelustame sisepõlemismootorid ja loodame, et turu nähtamatu käsi, millesse usuvad Urmas Paet ja tema erakonnakaaslased, paneb asjad paika. Aga seda ei juhtu. Iga viies elektriauto oli meil aastal 2023 Hiinast pärit, 2024 on juba iga neljas auto sealt pärit ja ega nad seal Hiinas väga roheliselt ei tooda, saastavad täiega. Ja meil ei ole seda meedet, mis arendaks asja. Meil on väga fragmenteeritud põllumajandus, aga meil ei ühtegi põllumajandusettevõtet Euroopa Liidus, kellel oleks suur teadusarengu potentsiaal, et saaksime arendada alternatiivi väetistele, pestitsiitidele, mida me keelustame… See on kõige kurja juur. Ja põllumeeste signaalid on palju veenvamad, kui Greeta Thunbergi omad.
Euroopa Liit on teatud asjades liiga fragmenteeritud ja see tegelikult pärsib arengut. Aga nii see asi on disainitud, ta oli selliselt disainitud, kui oli 6 liikmesriigi ühisturg, praegu on meid 27. Kui võtta arvesse veel tulevast laienemist (mingi hetk on meid 36) ja samamoodi jätkamist, siis kaugele ei jõua.“
“Olen kuulnud, et Euroopa Komisjon on pidevalt öelnud Eesti ametnikele – vähendage bürokraatiat just nende samade Eesti toetuste juures. Kas see ütlemine on vale?” päris saatejuht.
“Ma tõesti ei tea, aga mida tahan öelda – Brüsseli diktaadi jutt on muidugi puhas vale. Euroopa Liidus on kolm seadusandjat - Euroopa Komisjon, parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Ja kõige kolme sõna maksab. Kõik kolm peavad kokku leppima, see võtab aega. Ju kui mingisugune direktiiv on heaks kiidetud, reeglina on Eesti seda toetanud. Nagu seda kurikuulsat nn majade sundrenoveerimist. Toetati teadmisega, et Euroopa Liit raha selleks ei anna. Mina hääletasin direktiivi vastu, aga härra Terras ei tulnud komisjoni istungile, kus tal oli võimalus see eos ära kägistada. Ja lisaks renoveerimisele seal on veel imeline asi – aastaks 2040 peame lahti saama gaasiboileritest. Kus on see alternatiiv? Keegi seda ei tea. See jutt renoveerimisest on Tallinna kuldse ringi jutt. Kui vaatame Eestit laiemalt, see lihtsalt pole tehtav. Ärge palun valetage!
Me kirjutame alla kohustustele, mida peaks nagu täitma. See on meie kuulekus. Samas on Eesti vastu algatatud rohkem kui 10 rikkumismenetlust, sest me jonnime ja ei võta üle teatud direktiive. Nt Eesti ei implementeeri süütuse presumptsiooni kaitsmise direktiivi, meil võib igat inimest tembeldada kurjategijaks enne, kui jõustub kohtuotsus. Selle direktiiviga me jonnime, aga rohepöördes oleme nii agarad!“
Viimasele debati küsimusele, kust Elil raha võtta, vastas Jana Toom, et raha tuleb teenida: “On täiesti arusaamatu, miks EL kramplikult hoiab kinni WTO reeglitest riigiabi osas. Seda ei tee Hiina, seda ei tee USA, meie teeme. Euroopa Liiduna me ei toeta seda majandust, mida peaksime toetama, kuna see on keelatud. Meie konkurendid teevad seda ja jõuavad meist ette. Meie finantsturg on fragmenteeritud, meil on väga raskendatud ligipääs laenudele liikmesriikides, see ka pole normaalne. Neid asju tuleb harmoniseerida, Eesti on selle vastu.“
Kohal olid veel Riho Terras (Isamaa), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Urmas Paet (Reformierakond), Martin Helme (EKRE) ja Igor Taro (Eesti 200).