3. oktoobril alustas ETV uut saatesarja “Impulss”, mille avasaade kandis pealkirja “Kreml noolib noori”. Arutati, kuidas Venemaa meelitab Eesti helgeid päid oma ülikoolides pakutavate hüvedega ja kas on mõistlik Venemaale õppima minna. “Pole väga mõistlik,“ ütles oma kommentaaris Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. „Aga kui me vaatame juriidilist poolt, siis minu teada Enic/Naric ka täna tunnustab Venemaa diplomeid.“
Toom mainis, et aastal 1981 Jaak Aaviksoo õppis Novosibirskis: „Kas tuli ta siis tagasi ajupestud? Vist ei tulnud. Rein Raud õppis Leningradi ülikoolis, Ene Ergma – Moskva ülikoolis jne. Nii et öelda igaühe kohta, kes õpib Venemaal, et see on julgeoleku oht, ei saa. Tuleb hoopis vaadata, miks nad sinna lähevad.
Pidage meeles ka seda, et sõja esimesel päeval 150 Venemaa akadeemikut ja teadlast tulid välja protestikirjaga, kus mõistsid sõja hukka, nii et see pole sugugi must-valge. Aga samas puht praktiliselt – tuleb selline noor tagasi selle Moskva ülikooli diplomiga - ega ta tööd väga ei saa“.
Yana Toom nentis, et tegelikult kõik tajuvad seda, et suhtumine venelastesse pärast sõja algust on Eestis märkimisväärselt halvenenud, et see rahvusgrupp ei ole usaldusväärne: „Sellel taustal peab riik ilmselt tegema vastusamme ja nende inimestega suhtlema. Peame tegema jõupingutusi, et nad jääksid ikkagi siia. Kui aga inimene tajub, et teda siin ei taheta, siis vaatab ta vägisi sinnapoole. See on minu meelest väga loogiline.“
Saatejuhi küsimusele, mida peab siis Eestis ära tegema, et Kreml Eesti noori oma võrku ei püüaks, vastas Toom: „Esiteks, ei pea tegema lollusi. Kogemus näitab, et igasugune imeline algatus, millega tulevad välja lätlased, väikse aja viitega jõuab meieni. Mul oleks väga hea meel, kui Eesti ei hakkaks hauma plaane, kuidas deporteerida mõni tuhat vene pensionäri või aastaks 2026 panna rahvusringhäälingus kinni kõik venekeelsed saated, mis on ülim lollus, sest mis kanalite kaudu nad hakkavad siis suhtlema oma vene kogukonnaga. Teiseks, ühtne eesti kool on äge asi, kuid üleminek, mis on praegu planeeritud, seda ei eelda. Kui eesti ja vene perede lapsed õpivad ükskõik mis keeles, aga eraldi, me tulemust ei saavuta.“
Stuudioarutelus osalesid ka julgeolekuekspert Meelis Oidsalu, lavastaja ja koreograaf Sveta Grigorjeva ning kaitseministri-, haridusministri- ja rektoriametit pidanud Jaak Aaviksoo.