Peaminister Kaja Kallas valiti hiljuti Reformierakonna ja Keskerakonna Euroopa parteipere poolt aasta liberaaliks. Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles 3. oktoobril Delfi erisaates, et tal pole õrna aimugi, mismoodi Eesti valitsusjuht selle auhinna sai. Toomi sõnul ta küsis, kuidas see võimalik on: „Mulle öeldi: eks see on vana otsus, et kas sa arvad, et me peaks selle ümber vaatama?“
Toomi arvates on selle tunnustuse andmine Kallasele arusaamatu: “Ta on praegu suure skandaali keskmes. Selliste tiitlite andmisega toetame sellist arengut, et sõna “liberaal“ saab Eestis sõimusõnaks.“ Toom lisas: “Selge on see, et Kaja teeb suuri pingutusi, et oma mainet taastada. Aasta liberaaliks valimine on üks nendest sammudest. Vahet pole, kes kahtleb. Asi on tehtud.“
Jaanuaris ütles Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová Delfile, et plaani kohaselt keelatakse ajakirjanduse poliitiline mõjutamine. Vastavalt arutati Euroopa Parlamendis sel nädalal meediavabaduse määrust.
Yana Toom hääletas samuti meediavabaduse määruse poolt, kuigi selles on osi, mis talle ei meeldi. “Üks neist on kurikuulus artikkel 17, mis tähendab seda, et kui näiteks Facebookis või Instagramis ilmub valeväide, tuleb see kohe maha võtta. Sinna on sisse kirjutatud, et kui teg-emist on meediaväljaandega, siis on sotsiaalmeediaplatvormil aega 24 tundi, et võtta meediaväljaandega ühendust ja küsida, kas te ikka teate, mida te sinna kirjutasite.“ Toomi sõnul on tegemist sakslaste-prantslaste survel määruse eelnõusse kirjutatud kaitseklausliga. Kriitikute sõnul võib artikkel 17 tema praegusel kujul hõlbustada valeinfo levikut. Ta lisas, et määrusega keelatakse ajakirjanike pealtkuulamine ja tagatakse ajakirjanike allikate kaitse. “Ja mis Eesti meedia puhul on oluline – peab olema selge, kes moodustavad meediaväljaande omanikeringi ja ka see peab olema selge, kes rahastab reklaami kaudu,“ sõnas Toom.