„Selles kõnes oli üksjagu avansse, see oli tihedalt lubadusi täis kõne ja selles mõttes oli ta muidugi valimiseelne,“ arvas 13. septembril Vikerraadio saates „Reporteritund“ Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. Stuudio külalised arutasid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni aastakõnet „Olukorrast Euroopa Liidus“, millega ta esines täna Strasbourgis.
Millistele ootustele kõne vastas ning millised on Euroopa Liidu ees seisvad väljakutsed 9 kuud enne eurovalimisi - sellise teema käis välja saatejuht Arp Müller.
„Ursula von der Leyen ei öelnud paljusid asju otsesõnu,” ütles Yana Toom. “Mida mina panen Euroopa Komisjonile plussiks… Naistevastases vägivallas saime lõpuks üle sellest blokaadist, kus oli see Istambuli konventsioon, ja võtame nüüd vastu naistevastase vägivalla direktiivi, mis on väga suur asi. Miinimumpalga direktiiv, mis on vastu võetud, inimlik migratsiooni manageerimine, mis on väga tähtis asi, samas EK president muidugi suutis mitte kritiseerida meie naabreid, kes teevad imelisi asju piiri peal. Digitaliseerimine – Eesti mätta otsast vaadates edu on tagasihoidlik, aga me olemegi väga erinevad, saavutada Eesti tase näiteks Itaalias võtab ju ei tea kui palju aega. See, mida ta lubas, on kõik väga tore. Tööstusharude esindajatega dialoogi pidamine, et rohepööre oleks võimalikult valutu. Sellega ta jääb natuke hiljaks, sest mandaadi lõpuni on vaid natuke üle aasta, nii et ma võtan seda pigem kui valimiseelset lubadust. Aastaga ta sellist täismahulist dialoogi käivitada ei suuda. Ja sotsiaalpartneritega dialoogi osas on täpselt sama - et hakatakse nüüd läbi rääkima rohepöörde osas sotsiaalpartneritega. Selline läbirääkimine on igati hea asi, aga sotsiaalvaldkonnad on teatavasti kaetud subsidiaarsuse põhimõttega, nii et sa võid nendega rääkida, võid mitte rääkida, pädevust Euroopa Komisjonil selles osas väga ei ole.“
Toomi sõnul kõik prognoosid näitavad seda, et järgmine Euroopa Parlament saab olema väga teistsugune: „Meil tuleb rohkem nii parem- kui vasakäärmuslasi parlamenti ja nendega tuleb arvestada juba täna, kui Ursula von der Leyen tahab olla valituks. Seetõttu ilmselt see Ukraina osa kõnes vajus ära - see, mida ta tõi esile, oli emotsionaalne seik ühest vaesest emast, kes päästis oma lapse ja siis ise hukkus, aga see polnud poliitiline sõnum, mida tegelikult oodati.“
Kas Ursula von der Leyen võttis Prantsusmaa positsiooni, et oleme karmimad Hiina suhtes? Yana Toom: „Kritiseeris teravalt, ütles, et hakkame nüüd uurima. Ebaselgeks jäi, mis selle uurimise tulemus saaks olla puhttehniliselt, juriidiliselt nii-öelda. Moodustame komisjoni, otsime lahendusi, aga selge see, et lahendusi me otsime juba järgmises mandaadis.
Välispoliitiliselt on Euroopa Liit ikkagi nõrguke. Ja see on see, mida EK president ei maininud. Ja see on see, millega me tegelikult ei saanud hakkama – et meie positsioonid on olematud paljudes riikides üle maailma ja ka Hiina suhetes me võime praegu muidugi rusikatega vehkida, aga tegelikult midagi teha ei saa.“
Eraldi blokk Ursula von der Leyeni kõnes oli pühendatud rände- ja varjupaiga teemale. Saatejuht küsis, kas enne Euroopa Parlamendi valimisi 2024. a suudetakse see aastast 2015 üleval olev teema ikkagi lõpliku seadusandliku aktiga ära lahendada? Yana Toomi arvates suudetakse küll: “Ajaraamistik on paika pandud ja kahtlemata see võetakse vastu enne valimisi.“
Saates osalesid ka EP saadikud Marina Kaljurand, Urmas Paet, Riho Terras.