Opositsioonipoliitikud arutasid 7. augustil Vikerraadio "Välistunnis" oma suhtumist välis- ja kaitsepoliitikasse meil ja mujal. Esimese saate teema kohta ütles Keskerakonda kuuluv Euroopa Parlamendi liige Yana Toom: „Brüsselist vaadates mõtlen, et kui see juhtuks mõnes teises Euroopa riigis, oleks tegu suure skandaaliga.“
Jutt oli presidendi kantselei rahastamise üle tekkinud skandaalist. „Mina näen seda nii, et Reformierakond õõnestab presidendi institutsiooni usaldusväärsust. See on hämmastav, et nad lihtsalt paiskasid sellise süüdistuse õhku ja jäid justkui vait, möödaminnes pritsisid natuke sappi ja kõik peaks nagu okei olema. Ei peaks. Ja ma väga tervitan seda, et sellega peaks tegelema Riigikogu ja välja selgitama, mis see oli. Paljud asjad suvel teatavasti vaibuvad, aga sellega peab tegelema ja siin peab olema selgus majas," lausus Toom.
Saates arutati ka teisi teemasid.
Kui suurt mainekahju tekitab Läti ja Leedu otsus hakata tuhandeid Venemaa kodanike välja saatma, kas need Balti riigid annavad võimaluse neid süüdistada ksenofoobias, milles meid on süüdistatud aastakümneid?
Yana Toom: „Meil on siin üksikjuhtumid, aga see, mida teeb Läti, on tegelikult täiesti pretsedenditu. Sest nad hakkavad tagantjärgi nõudma inimestelt, kes juba omavad riigis alalist elamisluba, mingisuguste tingimuste täitmist, mis tegelikult on vastuolus terve mõistusega. Inimene elab riigis 30 aastat. Tal on alaline elamisluba. Kui see luba väljastati, siis kõik tingimused olid täidetud. Ta ei ole seadust rikkunud. Nüüd tullakse küsima, et mine tee eksam ära. Lätis on umbes 18 000 Venemaa kodaniku, ma ei usu, et nendest kolmandik sunnitakse lõpuks riigist lahkuma. Kollektiivne deporteerimine on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud. See oleks ikka väga suur skandaal. Ma saan aru, et see teade tuli välja, et inimesi kuidagi motiveerida. Praegu valitsus mängis ennast nurka nende nõudmistega. Nad ilmselt ei oodanud seda, et kuskil 6000 inimest üldse ei ilmu välja sellega (keele eksamit tegema). Mis puudutab Leedut, siis nägin uudist, et tuhat inimest saadetakse riigist välja, et nad on mingid spioonid. Tuhat – no ei ole usutav. Eesti õnneks selliseid lollusi ei tee.“
Kas kaitsekulutusi tuleks tõsta ja maamiinide keelustamise leppest välja astuda? „Ma ei ole sõjaekspert,“ ütles Toom. „Aga iseenesest mõte, et me torgime meie maismaapiiri miine täis, on päris ehmatav. Ja lepete eesmärk on ju selles, et olla paremad ja tsiviliseeritumad. Mulle isiklikult see leppest väljaastumine väga ei meeldi, aga ma ei oska võta seisukohta, sest sõjaliselt lihtsalt ei ole pädev sel teemal arutlema. Mis puudutab rahastust, siis ma ei näe, et meil oleks see valdkond kuidagi alarahastatud.“
Koraani põletamine Rootsis ja sellega seoses rahutused Islami riikides Rootsi ja Taani saatkondade ees. Mida me saame Rootsile soovitada? “Kriminaliseerida sellist käitumist nagu Koraani põletamine. Rootsi seaduste järgi mistahes religiooni solvamine ei ole kriminaliseeritud,“ vastas Yana Toom.
Küsimustele vastasid ka Riigikogu väliskomisjoni liikmed Anti Poolamets (EKRE) ja Urmas Reinsalu (Isamaa).