2. juunil toimus Tallinnas arutelu teemal „Laste kaitsmine internetis: turvalisuse ja privaatsuse vahel“, mille korraldas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond/Renew Europe) koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Eestis. Arutelu striimi võib näha Facebookis ja YouTube’is.
Avades diskussiooni, märkis Yana Toom, et 2021. aastal kasvas internetis laste seksuaalset väärkohtlemist käsitlevate signaalide hulk 34 protsenti. „Probleem süveneb, ja me peame selle lahendama. Meil on olemas regulatsioon. See kehtib 2024. aasta augustini ning võimaldab töödelda isikuandmeid ja sõnumeid, et võidelda laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjalide (children sexual abuse materials, CSAM) vastu. See regulatsioon võimaldab sotsiaalvõrgustikel ja jututubadel välja selgitada ning eemaldada niisuguseid materjale, samuti teatada neist vabatahtlikult võimudele. Nüüd on Euroopa Komisjon koostanud uue seaduseelnõu, mis nõuab, et koduleheküljed, sotsiaalvõrgustikud ja jututoad otsiksid proaktiivselt laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjale ning jälgiksid groomingut – seda, kui täiskasvanud suhtlevad lastega, veendes neid tegema ja jagama intiimseid fotosid. Koduleheküljed ja jututoad peavad hindama, kuivõrd niisugust teenust on võimalik kasutada CSAM-materjalide levitamiseks. Nad on kohustatud kindlaks tegema kasutajate vanuse, et kaitsta lapsi suure riskiga teenuste eest. Riigivõimud jälgivad seda riskihindamist ning võivad teha järelepärimisi ja saata orderi kurjategijate väljaselgitamiseks, juhul kui teenus osutub väga riskantseks.
Digitaalõiguste kaitsest kõneles Euroopa digitaalõiguste assotsiatsiooni (EDRi) vanempoliitikanõunik Ella Yakubowska. „Võimud tahavad põhjendatult rakendada abinõusid laste kaitsmiseks ja nõuda firmadelt sedasama,“ tõdes ta. Ent Euroopa Komisjoni seekordne ettepanek läheb liiga kaugele nii inimõiguste kui ka tehnoloogia seisukohalt. Vastavalt sellele ettepanekule nähakse kogu kommunikatsiooni niisugustel täielikku krüpteerimist (end-to-end encryption) kasutavatel platvormidel nagu WhatsApp, Signal ja Threema CSAM-i suhtes väga riskantsena. Euroopa Komisjon tahab sundida erafirmasid skaneerima neil platvormidel kogu kirjavahetust ja kasutama tehisintellekti alusel põhinevat tehnoloogiat selle analüüsimiseks. Kui tehisintellekt peab seda kahtlaseks, teatama politseile.“
Yakubowska lisas: „Kui me räägime, et Euroopa liidus on erakirjavahetuse meelevaldne skaneerimine norm, siis anname carte blance´i Hiinale, Iraanile ja teistele repressiivsetele režiimidele. Nad saaksid sel juhul jälgida meie kommunikatsiooni tehnoloogiatega, mis võimaldavad jälgida meie asukohta, monitoorida kõike mida me räägime ja teeme, allutada meid tsensuurile. See on samm autoritaarse interneti suunas, samm, mida on tähtis mitte lubada.“
Google´i avalike huvide juht Milan Zubicek rõhutas, et on tähtis lubada firmadel ka edaspidi investeerida CSAM-i avastamisse vabatahtlikul alusel. „Me mõistame, et sellest ei piisa, ja võimud tahavad luua uusi vahendeid võitluseks CSAM-iga. Me räägime orderist kurjategijate väljaselgitamiseks, kuid sel juhul on meil vaja täiendavaid kaitseabinõusid. Sellelt seisukohalt on tähtis välja selgitada, millised teenused käivad selle seaduse alla ning mida nimelt on nad kohustatud tegema. Sekkumine peab olema efektiivne, täpne ja proportsionaalne.“
Esitati ka META seisukoht. See korporatsioon toetab algatust võitluseks CSAM-i vastu. Käesoleval ajal kasutab see CSAM-i vahetavate gruppide väljaselgitamiseks ja likvideerimiseks metaandmeid ehk skaneerib mitte kirjavahetust, vaid kahtlast käitumist. META on seisukohal, et on täiesti võimalik leida CSAM-i šifreeritud sõnumis, lugemata sisu ja rakendamata niisuguseid probleemseid tehnoloogiaid nagu klientide skaneerimine. Ent selleks on korporatsioonil vaja seaduslikku baasi, kuid uus regulatsioon niisugust baasi ei anna.
MTÜ Lastekaitse Liit projekti „Targalt internetis“ teavitustöö koordinaator Kerli Valner (Eesti) osutas sellele, et CSAM-i probleem on tõsine: „Alates 2011. aastast oleme saanud kuuma liini kaudu üle 7000 teate ning 2000 juhul oleme avastanud CSAM-i. Meil on hea meel, et see regulatsioon võimaldab võidelda internetis laste seksuaalse väärkohtlemise vastu efektiivsemalt ja õigeaegsemalt. Vajalik on ka Euroopa Liidu liikmesriikide koostööd rahvusvahelisel tasemel. Kuna ka lapsed on eri digitehnoloogiate ja -platvormide aktiivsed kasutajad, on tähtis garanteerida nendegi osalemine. Ühtaegu peame tagame neile vajaliku toetuse ja kaitse, samuti privaatsuse. Meile on vaja tasakaalu.“
Eesti sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Maarja Kärson lisas, et isegi niisuguses väikeses riigis nagu seda on Eesti, fikseeriti möödunud aastal 250 laste kontaktita seksuaalse väärkohtlemise juhtu, millest 90 protsenti leidsid aset internetis. Ta ütles, et kui Euroopa Komisjon tegi oma ettepaneku, toetas Eesti valitsus selle eesmärki. „Lisaks sellele me osutasime eri probleemidele, mida on vaja lahendada. Me toetame seda ettepanekut. Aga me ei ole vastu diskussioonile privaatsusõiguse üle. On tähtis mõista, et see ei tähenda „laste õigusi privaatsuse vastu“. Privaatsus on ka lapse õigus. Lapsed on samuti digikodanikud, nad kasutavad neidsamu kanaleid. Ka nende privaatsust on vaja kaitsta. Kui me räägime niisugusest noortele inimestele tundlikust teemast nagu seksuaalsuse areng, siis me tahame, et nende elu sellesse ossa keegi sisse ei tungiks.“
Eesti justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise nõunik Henrik Trasberg märkis, et kui platvorm kasutab täielikku krüpteerimist, ei saa teda sundida krüpteeringut lahti murdma: „Niisugune on Eesti valitsuse seisukoht. Teine asi on materjalid, mida reguleerib Euroopa Komisjoni ettepanek. Siin eksisteerib erinev risk privaatsusele. Kui me püüame otsida SCAM-i olemasolu ja vaatame sel eesmärgil sisu, siis on see märksa vähem problemaatilisem sellest, kui me üritame proaktiivselt otsida ei tea mida. Ühel puhul me otsime midagi spetsiifilist, teisel aga tegeleme lihtsalt totaalse filtreerimisega. Sealjuures ei ütle regulatsioon midagi kaitseabinõude kohta.“
Yana Toom esitas küsimuse, mis tekib vahel tema uut regulatsiooni toetavatel kolleegidel: „Kui minu kirjavahetust vaatab läbi tehisintellekt, siis kas on see privaatsuse rikkumine?“
„Tehisintellekt vaatab kommunikatsiooni läbi ainult esimesel etapil,“ vastas Ella Yakubowska. „Selle ettepaneku kohaselt on platvormid kohustatud andma kogu materjali, mis kindlasti ei ole CSAM-ist vaba, rahvuspolitseile. Nii et tegemist ei ole ainult tehisintellektiga. Muide, Iirimaal osutus tuhandest tehisintellekti genereeritud ja rahvuspolitseile saadetud signaali puhul vähemalt 500 inimest täiesti süütuks. Kõne all olid fotod teemal „lapsed mängivad supelrannas“ või täiskasvanud, kes vastastikusel kokkuleppel saatsid oma meestele ja naistele nende laste alastifotosid. Ent nende 500 inimese vastu algatati kriminaalasjad. Nende andmed olid andmebaasis, mis seostas neid laste seksuaalse väärkohtlemisega, olgugi et hiljem nende süütus tõestati.“
Te võite vaadata 15-minutilist ülevaadet arutelust ülalpool või YouTube’is (inglise keeles). Arutelu täielik salvestis on kättesaadav siin (samuti inglise keeles).