Varivalitsuse sotsiaalminister keskerakondlane Yana Toom rääkis 17. veebruari EPL-i erisaates „Varivalitsus 2023“ ametiühingutest, tervishoiust ja hooldekodudest.
Varivalitsuse keskerakondlasest sotsiaalminister Yana Toom saabus päevase hilinemisega Strasbourgist, kuna segas transporditöötajate streik. “Hakka või ametiühinguid vihkama, sest Brüsselis või Frankfurdis oskavad nad ikka täieliku kaose tänavatel tekitada,” sõnas Toom. “Aga see töötab.”
Ametiühingud. “Siin on nõukogude silt olemas. Ametiühingud olid midagi muud, neid võetakse peaaegu et sõimusõnana - mingisugune ideoloogiliselt laetud seltskond, kes jagab omadele tuusikuid ja pileteid, ühesõnaga mingeid hüvesid. Tegelikult see päris nii ei tööta, ja kui me vaatame neid riike, kelle kasvõi miinimumpalka me kadestame, siis näeme, et see töötab tänu tugevatele ametiühingutele.
Meil on õpetajaid, kellel ei ole kollektiivlepingut, mis annab võimaluse poliitikutele, ka Keskerakonna poliitikutele, iga kord rääkida, et nüüd hakkame tõstma teie palkka. See pole jätkusuutlik. Inimestel peab olema selge plaan, kuidas sinna jõuda. Pluss veel ka see, et ka meie riik tööandjana käitub täiesti häbematult – just hiljuti vallandati Eesti Energia ametiühingu usaldusisik. Mina mäletan, kui aastaid tagasi olin Den za Dnjomi peatoimetaja ja vallandasin ametiühingute usaldusisiku, kelleks oli Dimitri Klenski, pidin teda taastama ja maksma kompensatsiooni. Ja see on õige. Sa ei tohi neid inimesi puutuda, sa pead nendega läbi rääkima.”
Tervishoid. “Meil on valesti see, et 6% elanikkonnast on ravikindlustuseta. Ja 16% on rahuldamata arstiabiga – oleme selles EL-is teatud mõttes rekordimehed. Ja see kindlustamata inimeste osakaal muidugi mõjutab üldist pilti. Ja esimene samm, mida tuleks ära teha, on ravikindlustus kõigile, mis pole tegelikult üldse nii kallis - 79 miljonit. Ja see on investeering, mis tasub ära, kusjuures mitte pikas plaanis, vaid palju varem. Sest me saame väga hästi aru, et kui inimene ei pääse ravile, siis lõppude lõpuks muutub tema ravi väga kulukaks.
Arste on vähe, isegi arstitudengite kohad ei saa täis. Ja lõpetab mingi 80% olemasolevatest. Meil on vaja juurde õdesid, ja selleks tehti teatud sammud – kui Tanel Kiik oli sotsiaalminister, suurendati vastuvõttu erialaõppesse. Aga see on pikema plaani lahendus, seda ei juhtu homme. Esimene samm on ikkagi ravikindlustus kõigile ja rohkem raha sellesse valdkonda.” Seejuures ei vaidle Toom vastu sellele, et meil on vaja tõsta kaitsekulutusi.
Seoses meedikute sissetoomisega meenus talle, kuidas mõned aastad tagasi Keeleinspektsioon läks Ida-Virumaale ja tegi seal trahve Venemaalt, Valgevenest (see oli enne sõda) ja Ukrainast tulnud meedikutele, kes ei valdanud eesti keelt vajalikul tasemel: „Kuna me ei ole nõus korraldama tööd niimoodi, et üks õde vahetuses on nn umbkeelne ja teine eestikeelne, siis oleme seal, kus me oleme. Samas me teame, et Soome suudab seda teha – nad kutsuvad enda juurde meedikuid ja lihtsalt lasevad inimestel õppida keelt. Maksavad selle eest, inimene õpib üheksa kuud keelt ja siis asub tööle. Meil sellist programmi pole, ja ma ei näe, et sel teemal oleks mingi poliitiline konsensus.
On olemas arenguseire dokument, kus on neli stsenaariumi, kuhu võiks liikuda Eesti tervishoid. Kui me liigume endist viisi edasi, siis on tulemus see, et aastaks 2035 meil on aastas 900 miljonit puudu kogu selles süsteemis. Aga see süsteem, kus me panustame eraravikindlustusse, toodab juurde ebavõrdsust. See on see, mida ma ise kasutan. Europarlamendi liikmetel ei ole Eestis tervisekindlustust. Mina olen see inimene, kes läheb, maksab ja saab imekiiresti arsti juurde. Aga see maksab nii, et tavaline Eesti töötaja ei saa seda endale lubada. See ei lahenda probleemi, ja tulemus on väga halb. Nii et esimene, millesse tuleb panustada, on solidaarne süsteem. Peamine on konsensus valitsuses, seda ei saa teha ühe ministeeriumi raames. Siin peavad lööma kaasa regionaalminister, haridusminister, rahast rääkimata jne.
Ma arvan, et inimesi tapab kõige rohkem vaesus. Kui me vaatame sissetulekuid, siis näeme, et Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal on kõige rohkem (vist 38%) vaesusriskis olevaid inimesi. No sa ei lähe hambaid ravima, kui elad peost suhu. Pluss muidugi vaesel inimesel ei ole aega minna trenni vms. See on lihtsalt väga teistsugune eluviis. Kuivõrd on see Eestis rahvuspõhine? Mulle meeldiks öelda, et on, sest et Ida-Virumaa on mu hinges, väga tähtis koht. Aga kui vaatame Lõuna-Eestit, seal ei ole see rahvuspõhine kindlasti.“
Hooldekodud. „Kui tulla hooldekodu juurde, siis see mõte, et kui inimesel on korter, maja või mis iganes, siis ta nagu ei ole välja teeninud selle võimaluse, et saab oma pensioni eest hooldekodu kohta, tundub küll väga väär. Oli selgelt antud lubadus: et nüüd on kokku lepitud, nüüd saab hooldekodu pensioni eest. No ei saa, aga vaadates valimisprogramme saan aru, et eranditult kõik erakonnad, kes nähtavasti saavad valituks, lubavad nelja aasta jooksul tõsta pensioni 1000 või isegi 1200 euroni, mis on tegelikult tehtav. Ja selle raha eest peaks saama küll, kui me leppime kokku, mis on see teenuste miinimumpakett, mille eest me maksame.
Kõik hooldekodud on meil erakättes, inimesed ajavad äri. Mul ei ole midagi selle vastu, aga peab olema mingisugune riigipoolne kontroll, hind, üle mille see pakett maksta ei tohi. Kui te tahate, ma ei tea, kutsuda hooldekodusse sümfooniaorkestri, mängida pokkerit, juua konjakit, teha tantsuõhtusid - see kõik on lisatasu eest. Aga see miinimumpakett peab olema riigi poolt tagatud igaühele, kes seda meditsiiniliselt vajab.“
Viimase nädala ämber valitsuses. „Ämber tabas mind täna (17. veebruari. – Toim.) hommikul, kui ma lõin lahti venekeelse Postimehe, kus oli Riina Solmani arvamuslugu. Sisu oli lühidalt see, et Vene kodanikelt tuleb ära võtta hääletusõigus kohalikel valimistel. Riina Solman ilmselt annab endale aru, et sel juhul kohaliku võimu legitiimsus oleks väga küsitav, sest näiteks Narva linnas kodanike arv... Kui seal on pooleks, on hästi, minu meelest isegi poolt ei ole... Siis ta pikalt räägib sellest, kuidas venelased on erinevad, neil on erinevad arusaamad sellest, mis on korruptsioon, demokraatia, mis on õige, mis on vale, ja peabki Ida-Virumaa kohalikelt omavalitsustelt ära võtma mingisugused pädevused, anda need riigile ning riigi juhtimisel löökski Ida-Virumaa õitsele. Ma lugesin ja mõtlesin: proua, kas te olete Eesti põhiseadust ka lugenud vahepeal?”