Mulle ei meeldi lohakad tekstid – sellised, kus autor viskab hunnikusse kõige erinevamaid argumente, millest osa ei ole kõnealuse teemaga kuidagi seotud, kirjutab Keskerakonna saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom vastuseks Jevgeni Krištafovitšile Postimehes.
Ja kui need on juristi kirjutatud, siis ei meeldi need mulle kohe üldse: autor saab ju ilmselgelt ise kõigest aru, aga vaat lugejaid peab ta idiootideks. Jevgeni Krištafovitš on üks sellistest autoritest.
Punkthaaval.
1. Riigikogusse esitatud petitsioon, milles nõutakse venemaalastest kinnisvaraomanike sissesõidupiirangute ülevaatamist, puudutab viisapiiranguid, mitte põgenikustaatust. See aga tähendab, et selle petitsiooni rahuldamine ei nõua meilt mingeid täiendavaid ressursse. Jutt on inimestele võimaluse andmisest tulla aeg-ajalt oma kinnisvara seisukorda kontrollima, arveid maksma, üürimist vormistama ja nii edasi. Ja kui lugupeetud jurist võrdsustab viisarežiimi «kontrollimatu migratsiooniga», siis on tal ilmselt aeg erakonda vahetada ja EKRE-sse minna.
2. Sellega, et kontrollimatu ränne kujutab endast Eesti jaoks eksistentsiaalset ohtu, võib vaielda või nõustuda, kuid ei tasu teha nägu, et Eesti on sihtriik kõigile, kes meie piiri ületavad. Kui lennukid täna Venemaalt lendaks, siis oleks peamised sihtkohad Frankfurt, Berliin ja Pariis, mitte Eesti Vabariigi pealinn. Me saime maailma nabaks olude sunnil ja ma loodan, et mitte kauaks.
3. «Pagulaste abistamine on iga tsiviliseeritud riigi juriidiline kohustus. Need inimesed põgenesid nende linnadele osaks saanud õhurünnakute eest, mitte sellepärast, et Starbucks oli nende riigis suletud» – tsiteerin sinu sõnu. Oleks aga aus täpsustada, et isegi seda tsiviliseeritud riigi kohustust ei täida Eesti päris tsiviliseeritud viisil. Vene passiga Ukraina elanik muutub õhurünnakute eest põgenedes Eesti piiril võluväel ohvrist agressoriks, samas elas sõja alguses Ukrainas umbes viis miljonit Vene Föderatsiooni kodanikku. Eesti võimud peavad õigustatuks keelduda inimestele asüüli andmisest kodakondsuse alusel ning õiguskaitsjast jurist Krištafovitš toetab neid selles.
4. Ta kirjutab, et õiguslikult on agressorriigi kodanikele seatud piirangud täiesti tavaline praktika. Ja ta kirjutab valesid. See on sõjaajal tavaline praktika ja sõjaaja all pean ma silmas ametlikult välja kuulutatud sõjaseisukorda. Seni pole seda aga juhtunud, kehtivad rahuaja seadused. ELis on selleks eelkõige Schengeni koodeks, mis keelab selgesõnaliselt kodakondsuse alusel diskrimineerimise.
Mis puutub latentsetesse putinistidesse, kelle sissetungi autor nii väga kardab, siis mida ma oskan öelda... Kui olete Amsterdamis, vaadake oma jalge ette.