Euroopa riikide seas on silmakirjalikku käitumist, kus häälekalt toetatakse Ukrainat ja materdatakse Venemaad, nõudes sanktsioone, kui kogu lubatud abi Ukrainale ei anta ja Vene riigikassat täidetakse edasi. Sellest rääkis 9. detsembril Äripäeva raadios Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.
Ta ütles saates "Fookuses: Euroopa majandus", et on riike, kes üritavad sanktsioonidest mingisuguse erandi välja kaubelda: „Belgia tegi seda Venemaa teemantidega. Nad endiselt ostavad Venemaa teemandeid. Nende kaubavahetus Venemaaga kasvas sõja algusest 81%. Me võime rääkida sanktsioonide paketidest, aga kui me vaatame neid rahvuslikke egoisme ja kes mida suudab endale välja pigistada, see on ikka väga imelik, mis toimub. Pakett võetakse vastu, aga mõned jäävad Venemaad toitma. Kõik Belgia saadikud hääletasid Euroopa Parlamendis selle resolutsiooni poolt, mis kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Ja verised teemandid neid ei sega. Avalik arvamus on väga Ukraina-meelne praegu, aga avalikku arvamust annab kergesti petta nende kõlakate resolutsioonidega. Avalikule arvamusele loeb resolutsioon, mitte see reaalne asi, mis selle taga peitub.”
Teiselt tõi Yana Toom näiteks, et Ungari peaminister Viktor Orbán kasutab edukalt Venemaa-vastaste sanktsioonide vetostamist, et endale erandeid kaubelda. “Kui me ei taha olla ka tulevikus Orbánite pantvang, siis me peame loobuma sellest, et meil on kõik konsensusega otsustatud,” arvas Toom.
Venemaa sanktsioneeritud vara kasutamisest Ukraina ülesehitamiseks ütles ta, et see pole tehtav: „Riikliku rahaga pole see juriidiliselt tehtav. Küll aga saame konfiskeerida 19 miljardit eurot, mis on oligarhide raha. See on juriidiliselt tehtav.”
Toomiga tuli juttu ka sellest, kuidas on Euroopa Ukraina sõjapõgenikega hakkama saanud ja millised probleemid on hakanud esile kerkima. “Väga hästi on läinud see, et lõviosa nendest inimestest elab eurooplaste kodudes. Poolas on see number ligi 90%. Samas toob see endaga kaasa probleeme. Sest kui sa elad kellegi kodus, siis sa oled väga haavatav, sind saab valesti kohelda jne. Ning see direktiiv, mille alusel nad siin viibivad, on ajutise kaitse direktiiv. Väga ajutine asi. Ja Euroopas on kasvamas sajad tuhanded lapsed, kes võib olla, et ei käi üldse koolis. Või see, kuidas kuritarvitatakse ukrainlasi näiteks Poola tööturul. Selle asja kontrollimine käib riikidel üle jõu. Aga sekkumist on vaja - ja ruttu. Kuna kogu infrastruktuur on hävitatud venelaste poolt, siis on tõenäoline, et tuleb uus põgenikelaine. Aga eurooplased pole enam nii lahked, sest kõik ju väsivad ära. Oodatakse, et riigid tulevad appi, aga nad ei tule. Pole kuulda, et Euroopa Komisjon tegeleks sellega. Jätkusuutlikulahendust ei ole. Võiks ju mingid skeemid tekitada: ühed annavad raha, teised paigutavad,“ arutas eurosaadik.
Kõne alla tuli ka Euroopa ja Eesti majandus. “Kesmine Euroopa Liidu inflatsioon on 7% kandis, meil – 21 millegagi. Samas iga inimene, kes hakkab protestima sellise olukorra vastu, saab endale kohe Kremli-meelse putinisti templi, sest iga kord, kui sa sead küsimärgi alla selle, mida teeb meie valitsus, oled sa Putini agent, mitte vähem. Ja see on viis, kuidas vaigistada igasugune debatt ühiskonnas ja minna sellel kursil edasi,“ sõnas Yana Toom.
Saates sai räägitud veel nafta hinna piirist, pingetest Euroopa ja USA vahel, Euroopa Liidu ühtsusest ja venemaalaste reisikeelust.
Saade on järelkuulatav siit.