Lugesin uudist telekanali Dožd litsensi lõpetamisest hämminguga. Selgitan, miks, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom Eesti Päevalehes.
Esiteks, saatejuht, kelle sõnavõtt lätlasi häiris, on päevapealt vallandatud. Kuigi arvestades Aleksei Korostelevi tausta, on toetus Venemaa agressioonile Ukrainas viimane asi, milles teda kahtlustada.
Teiseks, vahejuhtum Vene värvides Krimmi kaardiga on ilmselgelt tehniline apsakas - kaarti näidati eetris kümneid kordi ja alati oli Krimm Ukraina osa. Näpukad, tööõnnetused - tegijal juhtub.
Kolmandaks, etteheide, et Vene armeed nimetatakse „meie armeeks“. Aga tegemist on, sõbrad, Vene telekanaliga, olgugi et eksiilis, ja seda teevad Vene kodanikud. Inimestelt, kes loetud kuud elavad Euroopa Liidus ajutise elamisloa alusel, oleks vist liiga palju tahta sellist võõrandumist, et Venemaast saaks kohe „nemad“ ja Lätist „meie“.
Nii et jah, ma arvan, et ajakirjanikele tehti liiga, ja enamgi veel.
Kremlil on komme nimetada välisagenditeks nii mittetulundusorganisatsioone (hetkel on neid 76), meedia väljaandeid (57, k.a. Dožd), kui ka füüsilisi isikuid (147, nende seas kaks Doždi ajakirjanikku, on lausa meedia välisagendid). Lisaks veel lihtsalt füüsilised isikud, kokku 62, nende seas Doždi asutaja Natalja Sindeeva, peatoimetaja Tihhon Dzjadko ja ajakirjanikud Anna Mongait ning Ekaterina Kotrikadze.
Ja nüüd minu endine kolleeg, Läti kaitseminister Artis Pabriks, kutsub üles deporteerima Doždi ajakirjanikke Venemaale. See on tehniliselt imelihtne: ajutised elamisload, julgeolekuriski tempel küljes, sissetuleku allikad puuduvad.
Mis ootaks neid Venemaal, on siililegi selge - parimal juhul hundipass, halvimal - kriminaalne karistus Vene sõjaväe diskrediteerimise eest. Nn sõjatsensuuri seaduse kohaselt Venemaa kodanik, kes levitab välismaal valeinfot Vene ametkondade või armee tegevuse kohta, saab karistuseks 700 000 rubla trahvi või kuni kolm aastat vangistust.
Kui ta teeb seda majandusliku kasu saamiseks (mis te arvate, saab selleks kohtu silmis olla välismaal saadud palk?), on trahviks 3 miljonit rubla või kuni 10 aastat vangi. Üleskutse kehtestada Venemaa vastu sanktsioonid: kuni kolm aastat vangis. „Valeinfo“ levitamine, mis toob endaga kaasa tõsised tagajärjed (ja ajakirjanike töö on just seda laadi - ka Euroopa parlamendi resolutsioonides on neid tsiteeritud): 10-15 aastat vangistust.
Jätame kõrvale inimliku dimensiooni ja vaatame kogu juhtumit Vene propagandisti silmadega. Läti otsus on ju taeva kingitus! Ma kujutan ette, kuidas parastavad täna õhtul telešõude külalised - enne paneb lääs teid Rodinat reetma, ja siis viskab minema.
Kas Läti võimude otsus kuidagi aitab Ukrainat? Kindlasti mitte. Sõnavabadust? Pigem mitte. Putinit? Kindlasti aitab.
Ja sellest on kuradi kahju.