Euroopa Parlament astus arusaamatul põhjusel USA õigusruumi, leiab Keskerakonna eurosaadik Yana Toom oma arvamuses Postimehes.
Me ei tohi eksida juriidilistes terminites. Euroopa Parlament ei hääletanud eile selle üle, et kuulutada Venemaa terroristlikuks riigiks – seda tegi riigikogu, kes kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks. Sama tegi Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja NATO.
Euroopa Parlament astus arusaamatul põhjusel USA õigusruumi, sest just Ameerika Ühendriikides on olemas vastav seadusandlus, et kui riik kuulutatakse terrorismi sponsoriks, siis järgnevad sellele kindlad sammud. Just nende sammude tagajärgede analüüs oli põhjuseks, miks USA president Joe Biden otsustas mitte kuulutada Venemaad terrorismi toetavaks riigiks.
Euroopa seadusandluses puudub terrorismi toetamise õiguslik definitsioon, ja see on ka põhjus, miks eilses resolutsioonis kutsusid saadikud üles Euroopa Komisjoni sellisteks puhkudeks seadusandlikku raamistikku välja töötama. Ehk me oleme ennast mänginud olukorda, kus me esmalt võtame vastu juriidiliselt tühise resolutsiooni ja siis vaatame ringi, et mis nüüd sellega peale hakata. Komisjon mõelgu edasi.
Samas on teada, et Ukrainas sooritatakse sõjakuritegusid. Sõjakuritegu on miski, millel on selge definitsioon ja mina väidan, et sõjakuritegu pole sugugi pehmem või leebem hinnang, kui terrorism. Just selle pärast ma toetasin Roheliste muudatusettepanekuid, kus sõjakuritegusid nimetati sõjakuritegudeks ja Venemaad riigiks, mis kasutab terroristlikke meetodeid.
Kuna ma mõistan selgelt hukka Kremli agressiooni Ukraina vastu, et pidanud ma võimalikuks hääletada resolutsiooni vastu, seega jäin erapooletuks.
Hääletusel jäid erapooletuks minuga koos 44 Euroopa Parlamendi liiget, vastu oli 58 ja saalis viibinud 48 saadikut ei hääletanud üldse.