Rahvusvahelise meediaklubi Impressum järjekordne külaline oli Pariisi kirjandusalmanahhi Glagol peatoimetaja Jelena Kondratjeva-Salgueiro, kes koos teiste kutsututega osales diskussioonis "Kas on lihtne olla venelane Euroopas: vaade Tallinnast ja Pariisist".
Ta on põline moskvalanna, lõpetanud Maurice Thorezi nimelise Moskva Riikliku Pedagoogilise Võõrkeelte Instituudi (nüüdne Moskva Riiklik Lingvistikaülikool), 1989. aastal abiellus prantslasega ning asus elama Prantsusmaale.
"Ma mõistsin suurepäraselt, et mind seal ei oodatud," rääkis ta. Esimesed 15 aastat pühendusin lastele, keda mul on kokku viis. Hiljem ei põlanud ära kõige erinevamaid töid: olin muuseumivalvur, sekretär, glamuurse ajakirja korrespondent… Võtke eeskuju Peeter I-lt, õppige õmblema saapaid!"
Nagu kõik venelased, kes teatavasti hobuseid kaua rakendavad, kuid kiiresti sõidavad, korvas Jelena ruttu oma kutsealase mahajäämuse, tehes karjääri täielikult "vene tööpõllul".
Maailm enda ümber ehk ringindus
"See, kas on lihtne olla venelased Euroopas, oleneb venelastest endist," arvab Kondratjeva-Salgueiro. "Igaüks valib oma tee ise. Ma näen näiteks venelastest opositsionääre, kes igal viisil ja lakeilikult püüavad oma identiteedist lahti öelda. Minu jaoks on lihtne olla venelane. Mulle näib, et meil on mingi rahvuslik karastus, iseloom, teatud mentaliteedijooned, mis võimaldavad meil kergesti kohaneda, jäädes sealjuures iseendaks, kedagi maha surumata.
Kuhu vene perekonnad ka elama ei asuks, ikka hakkavad nad kohe looma enda ümber maailma, mida mina nimetan ringinduseks. Ringid, sektsioonid, ühiskondlikud õhtud… Sellesse kõigesse kaasatakse ka prantslasi, keda niisugune tegevus hämmastab."
"Vene koolita on võimatu vene keelt säilitada"
Kui Kondratjeva-Salgueiro ütles kohtumise algul, et ka Eestis, Lätis ja Leedus on venelasena kerge olla, ja küsis, mis on hall pass, sai selgeks, et see inimene orienteerub meie tegelikkuses nõrgalt.
Kui Prantsusmaal venelased "loovad maailma enda ümber", püüdes säilitada oma identiteeti ringinduse abiga, siis Eestis on nad sajandite vältel põimunud riigi ellu ning on jäänud venelasteks põhiliselt tänu emakeelsele haridusele. Seoses sellega, et meil toimub intensiivne ja agressiivne pealetung niisugusele maailmakorraldusele, tekkis kohtumisel küsimus: kuivõrd tähtsaks peab Jelena vene identiteedi säilitamiseks venekeelset kooli?
"See on esmatähtis," kõlas vastus. "Vene koolita on venekeelsust võimatu säilitada. Keel kaob väga kiiresti. Esimene, mis kaob, on keel. Kui venekeelsed koolid kaovad, ei suuda perekond üksi välja vedada. Vene maailm on Prantsusmaal seni veel olemas, sest toimub venekeelsete pidev juurdevool. Kas aga meie lapsed suudavad seda vene maailma ülal hoida, on raske öelda."
Kui Venemaa tagastaks Krimmi…
Jelena Kondratjeva-Salgueiro on üks neist, kes küsimusele "kas Krimm on meie oma?" vastab viivitamata: "Loomulikult on see meie oma." On aga teada, millised komplikatsioonid ja olukorra teravnemise on kogu see Krimmi lugu kaasa toonud. Kui Venemaa homme Krimmi tagastaks, samuti tunnistaks riiklikku dopingusüsteemi ning sekkumist välisriikide valimistesse ja nii edasi, kahetseks, kas siis suhtumine venemaalastesse ja üldse venelastesse muutuks?
"See on muide väga huvitav ja tähtis küsimus. On aga nii, et kui Venemaa homme Krimmi tagastaks, tekitaks see pettumuse kõigis – nii russofiilides kui ka russofoobides. Ja saaks lüüa kõigil rinnetel," on Kondratjeva-Salgueiro veendunud. "Tugevaid ei armastata, kuid teil ei ole õigust olla selles maailmas nõrk. Vaevalt, et Venemaad kardetakse. Ükski terve mõistusega inimene ei usu kunagi, et Venemaal endal on nii vähe muresid, et ta võiks kedagi rünnata või teha muud sellist."
Külaline lisas, et prantslased ja eurooplased tervikuna tunnevad geograafiat halvasti ning ei ole suutelised kaardil näitama, kus see Krimm tegelikult on ja kus on Ukraina: "Järgida "partei joont" – seda küll. Kuigi Prantsusmaa keskajakirjandus järgib seda tegelikult üpris vaoshoitult, mitte nii nagu Ameerika täielikult grotesksed massiteabevahendid."
Margarita Kornõševa
Foto: Impressum