Euroopa Parlamendi liige Yana Toom tutvustas tema tellitud Tallinna korteriühistuid puudutava uuringu esitlusel Nikonovi kui „hullumeelset, kes täiesti tasuta ja igati edukalt on vedanud niisugust üritust, nagu seda on korteriühistute vaidluste lahendamise komisjon“. Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas lubas niisuguse komisjoni taasmoodustada.
Sergei Nikonovi nimetatakse meheks, kellel on unikaalseid kogemusi konfliktide lahendamisel korteriühistutes ja nende ümber. Ta ütles uurimuse esitlusel:
„Meie komisjon töötas umbes kolm aastat. Me korraldasime kohtueelseid lahendusi ja saavutasime osapoolte kokkuleppeid. Seda saavutatakse, kui probleemi üritab lahendada erapooletu kolmas isik. Meie poole pöördusid nii korteriühistute esimehed kui ka korteriomanikud, kes palusid meil lahendada probleeme nii korteriühistutes endis kui ka seoses kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega.
Komisjon võttis vastu inimesi (põhiliselt pöördusid selle poole Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe ja Põhja-Tallinna elanikud). Nende pöördumise alusel sõnastati probleemid ning adresseeriti need kas linna- või riigivõimule ning komisjon aitas kaasa nende tõstatamisele ja lahendamisele. See vähendas kohtute koormust ning lihtsustas korteriühistute elu.
Meil oli kogutud ulatuslik materjal ning välja töötatud meetodid probleemide lahendamiseks. Mispärast meie tegevus katkes? Kui ausalt öelda, siis meid aitas ainult ajaleht Stolitsa (seda tänu Yana Toomile ja tema sidemetele ajalehega) sellega, et andis kord nädalas meie käsutusse oma väikese saali, kus oli võimalik inimesi vastu võtta. Meil ei jätkunud ka töötajaid, kes oleksid vastu võtnud ja töödelnud avaldusi. See tähendab, et peab olema süsteem.
Nüüd leiavad inimesed mind üles selle komisjoni poolt antud vanade kontaktandmete järgi. Näiteks kirjutas hiljuti üks mees, et tal oli möödunud aastal korterivõlg 1100 eurot, aga täna on see juba 9000. Ta ei saa aru, mis on juhtunud ehk ta ei tea üldse seadusi. Antud juhul seda, et korteriühistu võib võla üle anda inkassofirmale.
Põhja-Tallinnas on praegu kõige suurem probleem süstlavahetuspunkti avamine. Küsimus ei ole aga üldse selles, kus see on avatud (elumajas), vaid selles, et niisuguse olukorra vältimiseks on vaja muuta mitmeid seadusi ning neid muudatusi on võimalik algatada.
Aluseid niisuguse komisjoni taasmoodustamiseks on rohkem kui küllaga. See aitab linna. Ma olen juba välja pakkunud niisuguse komisjoni koosseisu ja ligikaudse eelarve, nähes ette alalise vastuvõtuga keskust ning komisjoni esindajate vastuvõtte linnaosades. Lisaks sellele peavad komisjoni liikmed käima korteriühistutes ja kohtuma nende esindajatega. See on peaaegu ööpäevaringne töö.“
Uurimuse esitlusel viibinud Tallinna linnapea kohusetäitjale Taavi Aasale oli see idee meeltmööda: „Ma arvan, et niisugune komisjon on väga tähtis. Kõigepealt on vaja moodustada üks kogu linna kohta. Võib-olla asutatakse aja jooksul veel üks – niisuguses ulatuslikus linnaosas nagu seda on Lasnamäe. Kindlasti peavad sellel olema oma koosseis ja ruumid. Tingimata ka spetsialistid, kes selgitaksid võlgnikele, kuidas rahaga ümber käia.“
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik