22. juunil esitas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom parlamendi petitsioonide komisjonile dokumendi „Tšernobõli AEJ avarii likvideerijate õiguste rikkumine“. 24 allkirja hulgas on sellel ka Narva Tšernobõli AEJ Avarii Likvideerijate Liidu esimehe Sergei Neprimerovi allkiri.
Miks te petitsioonile alla kirjutasite? Milliseid lootusi te sellega seostate?
Mina ja kõik teised, kes petitsioonile alla kirjutasid, loodame, et Euroopa Liidu ametnikud võib-olla pööravad tähelepanu asjaolule, et Eesti Vabariigis on olemas inimõiguste rikkumise probleem seoses kodakondsusega.
Kui palju inimesi, kes osalesid selle 1986. aasta 26. aprillil juhtunud kohutava katastroofi tagajärgede likvideerimises, elab praegu Narvas?
Praegu elab Narvas 135 likvideerijat.
Kas võib väita, et katastroofi tagajärgede likvideerimisele saadeti teie regioonist kõige suurem rühm? Kui palju inimesi sellesse kuulus?
Jah, Ida-Virumaalt saadeti sinna kõige suurem rühm – 2 500 inimest. See on veidi vähem kui pool kõigist neist, kes Eestist Tšernobõli saadeti.
Millised kiirguskaitsevahendid teile siis välja jagati? Kuidas on lood likvideerijate tervisega praegu? Kas nad vajavad alalist ravi?
Kõigist kaitsevahenditest jagati siis välja ainult respiraatorid. Nüüd on kõik likvideerijad haiged ja vajavad arstiabi. Mis aga peamine, neile on tarvis iga-aastast kompleksset uuringut. Meditsiini valdkonnas Eestis likvideerijatega keegi aga ei tegele.
- aastal teatati, et 3 140 ellu jäänud likvideerijatest ei ole 1 300 saanud Eestilt või mis tahes muult riigilt mingit rahalist toetust. Miks? Milles seisneb peamine probleem?
Jah, need likvideerijad – mittesünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud, kodakondsuseta isikud ja teiste riikide kodanikud – ei saa Eesti riigilt mingit rahalist abi. Kõigile oma pöördumistele saame kõigil tasanditel ühesuguse vastuse: „Meie teid sinna ei saatnud.“ Eesti Vabariigil (ainsa riigina postsovetlikus ruumis) ei ole Tšernobõli AEJ katastroofi tagajärgede likvideerijate kohta käivat seadust. Selles ma peamist probleemi näengi.
Mida on Narva Tšernobõli AEJ Avarii Likvideerijate Liit ette võtnud, et olukorda parandada?
Meie liidu esindajad eesotsas tollase esimehe Anatoli Petšeritsaga kohtusid 2011. aastal Eesti presidendiga. Siiani ei ole aga tulnud mingit vastust. Me ei oota sellelt riigilt enam midagi.
Kas Narvast pärit likvideerijad on saanud abi Euroopa struktuuridelt? Millist ja millal? Kas niisugune abi on vajalik?
Euroopa Liidult ei ole me saanud ega saa mingit abi. See aga on loomulikult vajalik. Paljud likvideerijad eksisteerivad ainult tänu invaliidsuspensionile.
Petitsioonist: „Eesti seadusandlusega on ette nähtud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute staatus. Tšernobõli veteranidel on õigus pretendeerida sellele staatusele, mis garanteeriks neile toetused ja muud soodustused. Samal ajal näeb seadus ette, et õigusevastaselt represseeritud isik on inimene, kes repressioonide ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või oli alaline elanik, kes 16. juunil 1940 elas legaalselt Eestis. Suurem osa likvideerijatest, kes alaliselt Eestis elavad, ei vasta antud tingimustele.
Euroopa Liit on eraldanud suures mahus abi Tšernobõli AEJ avarii tagajärgede likvideerimisel kannatanutele. Me palume uurida likvideerijate diskrimineerimise probleemi Eestis, kus nad ei saa mingit rahalist toetust üksnes oma kodakondsuse tõttu.“
Intervjueeris Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik