Europarlamendi saadik Yana Toom on üks moderaatoritest 24. augustil Tallinna Teletornis toimuval Keskerakonna majanduskonverentsil "Meie valik - millist Eestit me tahame?".
Yana Toomi juhitava paneeli pealkiri on “Uus majandus ja Eesti, kui mereriik” ning alustab tööd kl 15:15.
"Uus majandus on ennekõike tehnoloogia, palju valdkondi arutatakse ka EL-i tasandil," ütles Euroopa Parlamendi liige konverentsi eel. - Näiteks toiduainetööstus - kuidas uued tehnoloogiad muudavad meie elu selles põhimõttelises suunas. Või tehisintellekt - nagu teate, proovime siin konkureerida USA ja Hiinaga. Või tehisintellektiga seotud totaalse jälgimise sfäär - midagi, mida loodame Euroopas vältida, kuigi meil on riike, kus võimud tahaksid sellele kiusatusele tõenäoliselt alla anda. Kuid meie jaoks on kõige huvitavam küsimus, mis on meie väikese Eesti roll siin? Oleme harjunud arvama, et tehnoloogiliselt oleme teistest oluliselt ees, kuid statistika näitab, et 2020. aastal oli Eesti EL-is digitaliseerimise osas seitsmendal kohal (Soome, Rootsi, Taani, Holland, Iirimaa, Malta edestavad meid). Kuivõrd suudame säilitada innovatsioonitempot? "
Meremajanduse kohta märkis Yana Toom kohe: „Meretransport on 940 miljonit tonni CO2 aastas ja 2,5% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. EL-is on see näitaja suurem: meretransport moodustab 13% kõigist heitkogustest (2015. aastal). Mitte nii vähe. Kui kõik selles vaimus jätkub, võib prognooside kohaselt 2050. aastaks see näitaja 250%suureneda. Seega pole juhus, et Euroopa Komisjon otsustas sel aastal, vaadates üle rohelise kokkuleppe strateegia, alates 2023. aastast alustada meretranspordi järkjärgulist kaasamist süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi.
MTÜ Transport & Environment aruande (detsember 2019) kohaselt on Eesti üks väheseid EL-i riike (koos Hollandi, Belgia, Norra ja Lätiga), kus 2018. aastal oli meretranspordi CO2 heitkogus suurem kui kõigi autode süsinikdioksiidi heitkogused. Absoluutarvudes ei ole meie panus CO2 heitkogustesse muidugi nii suur - 1,4 miljonit tonni, näiteks Hollandis on see peaaegu 20 miljonit tonni -, kuid siiski.”
Yana Toom tuletas meelde, et Eesti kavatseb muu hulgas tagastada oma lipu alla laevu, eriti suuri rahvusvahelisi kaubalaevu: „Need on konkurentsivõime kaks külge - kuidas me oma laevastikku säilitame või suurendame ning kuidas tuleme toime EL-i CO2-nõuetega.“
Majanduskonverents keskendub viiele olulisele teemale: milline on majanduslikult edukas riik, maksupoliitilised probleemid ja lahendused Eesti majanduses, Eestimaa elu väljaspool Tallinna ja Tartut, energeetika ja rohepöörde uued sammud ning uue majanduse väljakutsed.
Majanduskonverentsil astuvad muuhulgas üles AS Tallink Grupp juhatuse esimees Paavo Nõgene, AS Silmet Grupp nõukogu esimees Tiit Vähi, majandusinimene Raivo Vare, ettevõtjad Indrek Neivelt ja Väino Kaldoja ning Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Peale Yana Toomi on arutelude moderaatoriteks Tanel Kiik, Taavi Aas, Anneli Ott ja Andrei Korobeinik.