«Raamatu unikaalsus seisneb selles, et selle kaasautorid on nii Venemaa juhtivad spetsialistid postsovetlike riikide alal kui ka eksperdid endistest NSVLi liiduvabariikidest,» ütles Yana Toomi kaasautor, sotsioloogia doktor, Venemaa rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia kateedrijuhataja ning regionaalsete ja rahvusvaheliste uuringute instituudi direktor Valentina Komleva.
Moskvas ilmus raamat, mille üks kaasautor on Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. Raamatu, mille eestikeelne pealkiri oleks «Riigijuhtimise süsteemide evolutsioon postsovetliku ruumi riikides (1991-2021)», mille andis välja Venemaa presidendi juures asuva riigiteenistuse ja juhtimise akadeemia riigiteenistuse instituut, kirjutab Rus.Postimees.
Komleva sõnul oli peamine ülesanne näidata, kuivõrd eri suundades arenevad riigijuhtimise süsteemid suveräänsetes riikides, mis varem kuulusid ühisesse poliitilisse süsteemi. Raamat on kirjutatud riiklike dokumentide, ametliku statistika ja avaliku arvamuse ametlike uuringute põhjal.
«Kontseptsiooni kohaselt on riigid paigutatud nende NSVLi astumise järjekorras. Eestit puudutav tekst on kõige suurem, konkreetsem ja põhjalikum – sellise hinnangu on juba andnud spetsialistid,» selgitas Komleva. Ta lisas, et «Riigijuhtimise süsteemi evolutsioon, Eesti Vabariik» materjalid avaldati ka Venemaa ajakirjas Gosudarstvennaja Služba (Riigiteenistus).
«See oli huvitav kogemus,» leiab Yana Toom. «Nagu teada, jätavad meie riikide vahelised suhted enamat soovida. Kuid isegi kõige raskematel hetkedel on parem koostööd teha, kui võtta sisse poos ja kõik kontaktid katki rebida,» sõnas ta.
Portaalile Rus.Postimees antud kommentaaris teatas Yana Toom, et peab täiesti normaalseks, et Eesti eurosaadiku materjale avaldatakse väljaandes, mis ilmub Venemaa presidendi egiidi all ning ta ei näe selles mingeid eetilisi vastuolusid.
«Nii palju, kui mina tean, ei ole me Venemaa Föderatsiooniga sõjajalal, aga president Putin ei kuulu ELi sanktsioonide nimekirja. Enamgi veel, ma pean poliitiku kohuseks hoida kontakte seal, kus see on võimalik ja kasulik, ning olen kindel, et poliitikud, kes seda mingil põhjusel pelgavad, teevad suure vea,» ütles Toom.
«Kui enam kui 100 000 tudengit hõlmav õppeasutus, kus muu hulgas valmistatakse ette Venemaa juhte, annab välja raamatu riiklikust korraldusest ja juhtimise evolutsioonist Eestis, peab seal sisalduv informatsioon olema maksimaalselt adekvaatne. See on meie huvides,» märkis eurosaadik.
«Esmajärjekorras sain ma ise tööprotsessi käigus palju teada nii-öelda üksikasjadest. Üks asi on elada mingis reaalsuses. Ja hoopis teine asi kirjeldada seda välismaa auditooriumile. Mingis mõttes ei tee paha vaadata ennast kõrvalt,» lisas Toom.
Ta täpsustas, et kirjutas Eesti-osa koostöös Valentina Komlevaga, kes «väga vahvalt» struktureeris teemasid. «Minul sellist kogemust pole. Selle eest võimaldas minu «eestlus» näha veealuseid karisid, leida ebatäpsusi ja paikapidamatust. Ja muidugi töötada eesti allikatega tõlketa,» märkis eurosaadik.