Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foorum „Kodurahu ‒ 2015” algas täna Tallinnas vaikuseminutiga Siinai ja Pariisi terrorismiohvrite mälestuseks. Foorumi tähelepanu keskmes oli migratsioonikriis.
„Viimaste sündmuste valguses on see oluline küsimus iga omavalitsuse jaoks. Mul kulus omajagu aega, et kujundada selles küsimuses enda kui ametniku, kodaniku ja lihtsalt inimese arvamus,” ütles foorumit avades üks sele korraldajaist, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.
Ametnikuna märkis ta, et tuleb tugineda kehtivale seadusandlusele: riik leiab pagulaste jaoks elukoha kohalike omavalitsuste territooriumil, need inimesed saavad automaatselt kõik soodustused ja toetused, mis on selle omavalitsuse territooriumile sisse registreeritud inimestel. See tähendab, et ametnikud peavad niisuguseks olukorraks valmistuma.
„Kodanikuna tekib mul terve rida küsimusi,” jätkas Kõlvart. „ Selle aja jooksul oleme me saanud palju vastuolulist teavet. Põgenike arv, keda Eesti peab vastu võtma, muutus kogu aeg. Nüüd teame, et neid tuleb 500. Aga üldiselt tuleb nii palju, kui EL määrab.”
Abilinnapea sõnul vastutavad selle eest, mis toimub araabia riikides, nii Euroliit kui teised Eesti liitlased. „ Konflikte luuakse sageli kunstlikult. Aga kui me ekspordime demokraatiat, siis tuleb ka importida põgenikke. Me peame tegelema tagajärgedega. Kes selle eest vastutab?” esitas Kõlvart küsimuse.
„Mul on küsimusi ka tavalise inimesena,” lisas ta. „Tegelikkuses on põgenikekriis probleem, mis algab meie ühiskonnast, selles ei ole süüdi põgenikud. Kõik sõltub väärtussüsteemist, mida me oma ühiskonnas kasutame. Vaadake meie infovälja, massiteabevahendeid. Te näete seal vaenu õhutamist. Ja kui see energia on juba tegudesse viidud, pole selles süüdi põgenikud. Konflikt seisneb selles, et ühel pool on väärtused, teisel huvid ja instinktid. Aga see teebki meid inimesteks, et me oskame seada väärtused huvidest kõrgemale, selles seisnebki Euroopa kultuuri alus.”
Kuid mida peab tundma inimene, kes „ei ole päris kodanik”, küsis Mihhail Kõlvart oma arutluse lõpuks, pöördudes isikliku kogemuse juurde: „Alguses tundsin ma seda koolis, kus suhtuti teravalt teiste omast erinevasse välimusse. Tunnen seda ka praegu. Me ei ole suutnud kokku leppida selles, et inimesed, kes nii pikka aega meiega koos elavad, on meie oma inimesed. Kas niisugusesse olukorda võivad sattuda ka põgenikud?”
Foorumil esinevad sotsioloogiateadlased, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi spetsialistid, Eesti poliitikaanalüütikud, aga ka väliskülalised – Läti Seimi inimõiguste komisjoni esimehe asetäitja, ENPA liige Boriss Cilevičs, ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Põhja-Euroopa regiooni esindaja Karin Davin, Kesk-Euroopa Ülikooli (Budapest) rahvusvaheliste suhete teaduskonna associate professor Aleksandr Astrov.
Foorumi raames toimub ka ümarlaud „Pagulaste paigutamisega seotud probleemid ja väljakutsed” ning laialdane temaatiline diskussioon saali osavõtul.
Kõige huvitavamate esinemiste ülevaate anname oma veebileheküljel järgmisel nädalal.