Keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom avaldab pahameelt, et Eesti pole seitsme aasta jooksul kasutanud võimalust saada Euroopast abiraha koondatavate töötajate ümberõppeks, uue töö leidmiseks või oma ettevõtte asutamiseks.
Yana Toomi väitel jagatakse 2007. aastast tegutsevast Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) igal aastal abivajajatele 150 miljonit eurot, millest Eesti pole saanud sentigi.
Raadiojaamas Retro FM esinenud Toom märkis, et EGFi abiraha ei häbene küsida Eestist märksa jõukamad riigis, nagu Saksamaa, Soome ja Holland, kes on saanud hiigelsummasid – kuni 9000 eurot ühe koondatu kohta
Toomi sõnul vastati talle sotsiaalministeeriumist, et antud fond pole piisavalt paindlik, omafinantseerimise protsent on kõrge, menetlusperiood võib küündida pool-teise aastani, ja koondatuid peab olema 500 või rohkem, milleks Eesti ette-võtted on liiga väiksed.
Yana Toom kummutab need väited näidetega, et Poolas sai abiraha ettevõte, kus koondati vaid 50 inimest, Leedu puhul on olnud omafinantseerimise määr ka 35%, EGF koondtabelist on näha, et asju aetakse seitse kuni 10 kuud. Ja fondile, kes seitsme aastaga on 129 taotlusest eitavalt vastanud vaid ühel korral, ei saa ette heita paindlikkuse puudumist.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Nele Gerberson selgitab, et EGFi tingimused kahel eelarveperioodil (2007–2013 ja 2014–2020) on olnud erinevad. 35% omafinantseering oli omakorda kriisierand aastatel 2009–2011.
"Eesti kaalus väga tõsiselt fondist vahendite taotlemist seoses Kreenholmi koondamisega 2010. ja tegi Euroopa Komisjonile täpsustavaid järelepärimisi, kuid kehtestatud tingimusi arvesse võttes, ei osutunud taotlemine võimalikuks," tõdeb Gerberson, lisades, et käesolevast aastast on EGFist taotlemise tingimused muutunud paindlikumaks.