6. aprillil toimunud Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi kohtumine Tallinna Haabersti Gümnaasiumi vanemate klasside õpilastega erines silmatorkavalt varasematest sarnastest kohtumistest. See oli esimene kohtumine, kus ei küsitud sõja, vaid sotsiaalküsimuste ja Euroopa Liidu väljavaadete kohta.
Ürituse tooni andis Euroopa Parlamendi liikme jutt oma töö peamistest suundadest, mis on suures osas seotud just Euroopa Parlamendi Tööhõive- ja Sotsiaalkomisjoniga.
Selgus, et õpilasi huvitavad väga töö ja palga teemad, kuigi, nagu märkis Jana Toom, praegune peamine probleem on julgeolek. „Aga ma loodan, et sotsiaalküsimusi siiski kõrvale ei jäeta,“ lisas ta.
Kas vetoõigus võib Euroopa Liidu laiali lüüa?
„Võib, aga ma ei usu seda,“ vastas külaline. „Sest Euroopa Liit pole impeerium. See on ellu viidud uskumatu sõjajärgne idee riikide ühendamisest majanduslikul alusel. Sellest ajast peale pole ELi territooriumil olnud sõdu, vaid on olemas ühtne turg, viisavabadus jne.
Ma pooldan vetoõiguse kaotamist otsuste tegemisel, sest 27 liikmesriigil on liiga raske kokkuleppele jõuda.“
Millest on tingitud seitsmeaastane eelarveperiood ELis?
„Rumalusest, ütleksin ma. See on lihtsalt mugav. Aga praegu puudub meil selgelt paindlikkus. Eelarvesse tuleb sisse kirjutada võimalus olla paindlikum.“
Roheline energia – aga Eestis on tuuleturbiinide tiivikute kalmistud…
„Ütlen otse: Keskerakond on rohelise ülemineku vastu praegusel kujul ja kiires tempos. Sest iga majanduslik eesmärk peab vastama riigi võimalustele. Ma olin tuumaenergia ja tuumaelektrijaama ehitamise fänn, aga nüüd mõtlen järele. Ma ei suuda aru saada – kui me sellise jaama ehitame, kuhu me siis radioaktiivsed jäätmed paneme.“
Huvitav vestlus kulmineerus küsimusega, kuidas ELis otsuseid tehakse – kas moraalsete väärtuste või majandusliku otstarbekuse alusel? „Mulle meeldivad moraalsed väärtused, kuid ajad, mil neid esikohale seati, on möödas. Poliitikas on kaks põhimõtet: järgida või juhtida. Täna on ülekaalus esimene, kui poliitikud järgivad üha sagedamini kasvavat ksenofoobiat, oma ja võõraste isiklikke huve. Kuigi – ärgem unustagem – just inimeste sotsiaalne kaitse on Euroopat alati atraktiivseks teinud.“
Üheksa kõige aktiivsemat gümnasisti said Euroopa Parlamendi liikmelt auhinna – kutse Brüsselisse.
Jana Toomi märtsikuised kohtumised õpilastega toimusid pealinna Pae, Läänemere ja Mustjõe gümnaasiumides.