Sõda ja kliima

15/06/2022

Kas Venemaa sõda Ukraina vastu muudab EL-i kliimaeesmärke?

Aeglustuda ei tohi? Kümme EL-i riiki, sealhulgas Saksamaa, Austria, Taani, Rootsi, Soome (kuid mitte Balti riigid), on väljendanud muret, et EL-i Nõukogu ja Euroopa Parlament üritavad EL-i kliimapaketti "lahjendada". Liit riskib sellega, et 2030. aastaks ja ka hiljem ei saavutata seatud eesmärke, seepärast, kirjutavad riigid ühisavalduses, Ukraina sõjal (“lühiajalistel motiividel”) ei saa lubada jätta varju EL-i kliimakohustusi (“pikaajalisi lahendusi”). Parlamendiliikmed lükkasid eelmisel nädalal tagasi osa kliimapaketist, millega andsid hoobi seda paketti aktiivselt propageerinud EL-i eesistujariigi Prantsusmaa autoriteedile. Pärast Prantsusmaad võtab eesistuja tooli üle Tšehhi Vabariik, kelle suhtumine kliimapaketti on pragmaatilisem.

Tšehhi alussambad. Tšehhid on juba teatanud oma eesistumise prioriteedid (juulist aasta lõpuni). Neid “alussambaid” on viis: Ukraina ja kõik sellega seonduv – põgenikest ja taastamisest EL-i kandidaatriigi staatuseni; energiajulgeolek; kaitse ja küberjulgeoleku tugevdamine; Euroopa majanduse jätkusuutlikkus – turuvabadus, kaubandusvabadus; demokraatlike institutsioonide stabiilsus.

Gaasile ja tuumaelektrijaamadele – ei? Asjaomaste keskkonna- ja majanduskomisjonide Euroopa saadikud hääletasid maagaasi ja tuumaenergia lisamise vastu EL-i subsideeritavate "roheliste" energiaallikate nimekirja. Küsimus on selles, kuidas hääletab Euroopa Parlament tervikuna – juulis toimuval täiskogu istungil.

Prantsuse ettepanek. EL-i riikide saadikud Brüsselis arutavad täna Prantsuse mitteametlikku dokumenti, mis teeb ettepaneku mitte kiirendada Ukraina, Moldova ja Gruusia vastuvõtmist EL-i, vaid hoopis paralleelselt läbirääkimistega võtta nad vastu "Euroopa poliitilisse ühendusse". See peaks olema avatud kõigile Euroopa riikidele, kes jagavad meie demokraatlikke väärtusi. Näiteks Ukraina jaoks. Või näiteks Ühendkuningriigi jaoks – kui ta tahab.

Foto: SFWS/Keith Morehouse / Flickr (CC BY 2.0)