Mida Euroopa Liit Venemaaga ette võtab ja kuidas see Euroopale mõjub?
Sanktsioonide režiim. Euroopa Liidu välisministrid leppisid teisipäeval kokku sanktsioonides väed Donbassi territooriumile saatnud Venemaa vastu. Isikutest langesid sanktsioonide alla Donetski ja Luganski rahvavabariikide tunnustamise poolt hääletanud riigiduuma saadikud (351 inimest) ja Josep Borrell kirjutas selle kohta eraldi säutsu, mis hiljem kustutati: „Milanos ostlemine, Saint-Tropezi peod ja Antwerpeni teemandid jäävad ära.“ Kaubandussuhted Donetski ja Luganski rahvavabariikidega on keelatud. Sanktsioonide alla langesid ka Kremli ja sõjaväega tihedalt seotud Venemaa pangad ning Vene Föderatsiooni riigilaenuobligatsioonid ehk, teisisõnu, Venemaale raha laenuks andmine on keelatud. Lõpuks külmutas Saksamaa Nord Stream 2 akrediteerimise määramata ajaks. Formaalselt peab sanktsioonid veel heaks kiitma Euroopa Liidu nõukogu.
Tagajärjed. Saksa tööstusliit BDI ütles, et energiakandjate, eriti gaasi edasine hinnatõus ähvardab majandust krahhiga ning olukord on enam kui tõsine: isegi keskmise suurusega ettevõtted kaaluvad emigreerumist kuhugi, kus elektriarved on väiksemad. Samal ajal on Saksamaa veel neli-viis aastat puhtalt füüsiliselt sõltuv Vene gaasist – veeldatud gaasi taristu ehitamine võtab aega.
1% Euroopa ettevõtetest. Just nii paljusid puudutab Euroopa Komisjoni täna avaldatud uus ettepanek selle kohta, kuidas tarneahela osad on kohustatud teatama inimõiguste ja keskkonnadirektiivide rikkumistest. Täpsemalt räägime ettevõtetest, kus töötab üle 250 töötaja ja mille käive on üle 150 miljoni euro aastas.
Foto: Nabak / Wikipedia Commons (CC BY 3.0)