Milline saab olema Euroopa reaktsioon Venemaa sõjalistele tegevustele Ukraina vastu?
Läbirääkimised. Täna peetakse Pariisis läbirääkimisi Venemaa, Ukraina, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. President Macron loodab, et pärast seda vooru võib toimuda samasugune tippkohtumine Berliinis. Macroni ja Putini telefonivestlus on kavandatud reedeks. Macron rääkis ühisel pressikonverentsil kantsler Scholziga sellest, et Venemaa on muutunud „ebastabiilsuse elemendiks“ Euroopas, ja lubas sõja korral saata Prantsusmaa väed Rumeeniasse Ida-Euroopat kaitsma. Olaf Scholz nii selgeid lubadusi ei andnud.
Sanktsioonid. Samal ajal suurendavad Euroopa Liit ja USA survet sanktsioonidele, mis jõustuvad, kui Venemaa ründab Ukrainat; nende hulgas on Venemaalt juurdepääsu võtmine võtmetehnoloogiatele ja finantsturgudele. Lisaks töötab USA välja plaani Euroopa gaasiga varustamiseks juhuks, kui Kreml sulgeb Euroopa Liidu jaoks Ukrainat läbiva gaasitoru. Iirimaa valmistub Venemaale vastu astuma omal moel: Vene Föderatsioon viib sel nädalal saare edelaranniku lähistel neutraalsetes vetes läbi õppused ning Iiri kalurid, kellel Venemaa allveelaevade manöövrid ei võimalda elatist teenida, kavatsevad protsessi rahumeelselt saboteerida.
Mees naiste õiguste eest. Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni juhiks valiti mees, Euroopa Parlamendi liige Poolast Robert Biedroń. Tema sõnul on „põrgus eriline koht meeste jaoks, kes ei aita naistel võrdõiguslikkuse eest võidelda“.
Foto: OSCE Parliamentary Assembly / Flickr (CC BY-SA 2.0)