Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom lausus Euroopa Parlamendis toimunud Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäevale pühendatud debattides, et võit natsismi üle oli vajalik ka Eesti vabanemiseks.
"Euroopa uusimas ajaloos on meil põhjus eriliseks uhkuseks – meie perekonnad on osalenud natsistliku Saksamaa purustamises, inimvihkajaliku ideoloogia väljajuurimises. Selle võiduta poleks ei tänapäevast Euroopat ega oleks taastatud Eesti riiklust, praegu Eestis elavatel rahvastel poleks olnud tulevikku," teatas Toom.
Eestis peetakse üldiselt võitu Natsi-Saksamaa üle Eesti jaoks uue, Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseks. Seetõttu uuris Delfi Toomilt, mida ta täpselt oma sõnavõtuga mõtles.
Toom vastas alljärgnevalt: "Nagu on teada ajaloost, eelmisel sajandil toimus kahe maailmavaate ning arengutee võitlus: individualism vs solidaarsus. Lutheri kapitalism, Marxi sotsialism. Ja siis tekkis kolmas variant. Osalt sunniviisiline, osalt ürginstinktidel põhinev solidaarne ehk korporatiivne kapitalism. Alguses nimega fašism, siis natsism. Ja see kolmas – erinevalt kapitalismist ja sotsialismist – kasutas eesmärkide saavutamiseks peamiselt vägivalda ja sõjalist jõudu. Nii enne natsismi teket kui peale selle hävitamist olid kahe süsteemi võitluse peamisteks instrumentideks ideoloogia ning majandus.
Ning alles peale selle globaalse ning humanistlikke väärtusi täielikult eirava nähtuse likvideerimist sai võimalikuks ka ülalmainitud süsteemide võitlus. Mis viis meid praeguse olukorrani, kui NSVL-i enam ei ole, on olemas enam-vähem normaalsed turumajandus- ja demokraatiariigid, sh Eesti ja Venemaa (ja isegi need, kes ei pea Venemaad demokraatlikuks riigiks, nõustuvad sellega, et turumajandusriik ta kindlasti on).
See oli n-ö pragmaatiline vastus. Emotsioonid jätan enda teada, kuna neid tekitas minus selgelt vale arusaam, et Delfi ajakirjanik tõsimeeli võib arvata, et natsistlikul Eestil ja Euroopal võinuks olla tulevik".
Toom palus kindlasti oma vastus täismahus muutmata kujul avaldada, sest ta kurtis, et eelneva koostöö kogemus on ta ettevaatlikuks teinud.
Eelmisel nädalal avaldas Delfi nimelt tõlke Toomi seisukohtadestVenemaale Ukraina ründamise eest määratud sanktsioonide osas. Toom pahandas selle artikli peale ja kirjutas oma Facebooki kontol, et selle artikli autor ei oska inglise keelt. Nimelt kirjutas Delfi, et Toom soovis sanktsioonide tühistamist.
Toom helistas ka Delfi toimetusse ja pidas selle artikli autoriga maha intensiivse dialoogi, kus ütles, et Delfi pandud pealkiri on vale, aga ei soovinud selgitada, mida tema arvates Venemaale kehtestatud sanktsioonidega teha tuleks. Toom palus saata küsimused meiliga. Vastuseid neile küsimustele pole siiani tulnud.