.jpg)
Millised muutused ootavad Euroopa kaitsesektorit?
Euroopa kaitse. Euroopa Komisjon esitles teisipäeval Euroopa kaitsetööstuse arendamise strateegiat. Nagu kirjutab Brüsseli ajaleht Politico, ELi tippdiplomaat Josep Borrell põhjendas strateegia vajalikkust kuiva statistikaga: 2022. aastal ulatusid kõigi ELi riikide kaitseinvesteeringud 58 miljardi euroni ning neid jaotati 27 pealinnas, samas kui USA-s ainuüksi Pentagon investeeris kaitsesse 215 miljardit eurot – peaaegu neli korda rohkem. Euroopa Komisjon soovib, et kaitseinvesteeringuid tehtaks koordineeritult. On võimalik, et rahalised vahendid võetakse muu hulgas Venemaa külmutatud varadest. Teine mõte on emiteerida kaitsevõlakirju, kuid see, nagu kirjutab Politico, ei ole lisatud strateegiasse hirmust laiendada lõhe Prantsusmaa (ta toetab ideed) ja Saksamaa (ei toeta) vahel. Selliste eurovõlakirjade käibele laskmiseks saavad koostööd teha ka üksikud ELi riigid: Politico on juba näinud Prantsusmaa, Eesti ja Poola allkirjastatud dokumenti selle kohta. ELi juhid arutavad strateegiat põhjalikumalt tippkohtumisel.
Prantsusmaa on ikkagi vastu. Kuigi president Macron saadab signaale, et tema riik ei ole ühiste väljaspool Eli relvaostude vastu, Brüsselis, kuirjutab Politico, asjad nii sujuvalt ei lähe - Prantsusmaa nõuab jätkuvalt, et ainult ostud Euroopa riikidest tuleks hüvitada Euroopa Rahufondist.
Kas Euroopa armee on tulemas? Politico märgib, et ühise kaitse jutude taustal hoiduvad Euroopa poliitikud rääkimast ühisest ELi armeest, kuigi seda ideed on aastaid toetanud Pariis, Berliin ja Budapest. Borrell ütleb, et põhjus on lihtne: kõik riigid tahavad kaitset ise hallata. Kuid võib-olla on õigus Saksa eksperdil, kes arvab, et „pole mõttekas nõuda ELi armee loomist, kui me ei suuda toota piisavalt relvi, et kaitsta ennast või toetada lähimaid partnereid.“
Foto: European Defence Agency / Wikimedia Commons (CC BY-SA 2.0)