.jpg)
Kas Euroopa Komisjon suudab kaitsta ELi strateegilisi sektoreid väliskorporatsioonide eest? Kas Euroopa võtab kaitsevajadusteks laenu?
Majanduslik kaitse. Euroopa Komisjon tuleb välja ettepanekuga kaitsta ELi majandust. Brüsseli ajalehe Politico andmetel on peamine plaan keelata välismaistel ettevõtetel - Hiinast ja mujalt - osta turvatundlikke Euroopa ettevõtteid sellistes tööstusharudes nagu robootika, biotehnoloogia ja kosmos. Lisaks soovib Euroopa Komisjon piirata kahesuguse kasutusega kaupade (nagu droonid, mikrokiibid ja isegi kuullaagrid – Vene armee kasutab neid tankides), mida saab kasutada nii rahumeelsetel kui ka sõjalistel eesmärkidel, eksporti EL-ist sellistesse riikidesse, nagu Venemaa. Samuti tehakse ettepanek keelata ELi ettevõtetel tootmise allhange konkureerivatele riikidele (nagu Venemaa ja Hiina), kuid seadusandlikke algatusi selles osas veel ei ole.
Kasum Venemaa varadest. ELi riikide esindajad arutavad täna Euroopa Komisjoni ettepanekut isoleerida kasum, mille külmutatud Venemaa varad Euroopale tõid, et seejärel maksustada see Ukraina kasuks. Politico teatab, et mitmed riigid ei soovi sellist kasumit maksustada, kartes Venemaa kättemaksu ja juriidilisi probleeme. Jutt käib hiigelsummadest: ainuüksi Belgia Eurocleari depositooriumis teenisid 2023. aasta esimese kolme kvartaliga 197 miljardi euro väärtuses külmutatud Venemaa varad 3 miljardit eurot kasumit. Isegi 10-protsendiline maks sellelt kasumilt teeks muljetavaldava summa - 300 miljonit.
Laen kaitsevajadusteks. 2024. aasta esimese poole ELi eesistuja Belgia valmistab ette raportit, milles teeb ettepaneku emiteerida uus osa Euroopa võlakirju, et laenata kogu ELi nimel raha meie kaitsevajaduste katteks. Arvestades vastupanu, millega esimene („koroonaviiruse“) võlakirjapartii omal ajal silmitsi seisis, võib juba ette ennustada tuliseid vaidlusi Euroopa Ülemkogus. Eesti peaminister Kaja Kallas laenu võtmise ideed huvitaval kombel toetas.
Foto: Irish Defence Forces / Wikimedia Commons (CC BY 2.0)