Nipikas Eesti

28/03/2023

Kas lahvatab skandaal selle ümber, kuidas Eesti saab Ukrainale sõjalise abi eest hüvitist? 

Eesti sõjanduslik raamatupidamine. Esimest korda ajaloos Brüssel osaliselt kompenseeris Ukrainat relvastusega varustanud EL-i riikidele nende tarnete maksumuse. Vahendid hüvitamiseks tulevad Euroopa Rahufondist. Ja selgus, et absoluutarvudes on suurim hüvitis ette nähtud... Eestile. Ta väidab, et nad tarnisid Ukrainale relvi 160 miljoni euro väärtuses, mille eest said fondilt 134 miljonit eurot.

Kuidas seda Tallinnas tehti. Brüsselis ilmuva ajalehe Politico andmetel on kulisside taga küpsemas tugev rahulolematus selle üle, kui nutikalt käitus Eesti. Euroopa leppis kokku kompensatsioonimehhanismis (84%), kuid ei jõudnud kokkuleppele tarnete hindamise osas. Kuus riiki taotlesid Ukrainale tarnitud vanade relvade eest hüvitist uute relvade ostmise hinnaga: Soome kasutas seda arvestust 100% relvade puhul; Läti - 99%; Leedu - 93% jaoks; Eesti - 91% jaoks; Prantsusmaa - 71%; Rootsi – 26%. Eesti sai hüvitise suuruse poolest absoluutseks võitjaks, ja teised riigid näevad siin nippi: me mitte üksnes aitame  Ukrainat - teeme seda suure omakasuga. Üks anonüümne EL-i diplomaat ütles ajalehele Politico: "Eestlased saadavad oma vanametalli Ukrainasse ja ostavad EL-i raha eest uusi relvi." Teine diplomaat täpsustab: «Eestlased teevad nii: saadavad Ukrainasse vana materjali, mida enam ei toodeta, ja siis küsivad kompensatsiooni kaasaegsete alternatiivide eest. Näiteks saatsid nad Ukrainasse vanad nõukogude Strela kompleksid, aga küsivad kompensatsiooni tänapäevaste Stingerite hinnaga, need maksavad muidugi palju rohkem. Just seetõttu tundub Eesti sõjaline abi elaniku kohta teiste riikidega võrreldes nii suur – ja seda statistikat tsiteerivad kõik.“ Kaitseväe juhataja Martin Herem väidab, et tegemist on laimuga.

Sein seina vastu. Täna toimub Euroopa Liidu energiaministrite kohtumine. Päevakorras on palju küsimusi, sealhulgas gaasitarbimise vähendamine, kuid põhiline võitlus läheb lahti aatomienergial toodetud vesiniku roheliste kütuste nimekirja kandmise nimel. Seda ettepanekut suruvad peale Prantsusmaa ja veel kaheksa riiki ning Saksamaa on selle vastu. Sakslastel õnnestus mitteametlikult võita enda poolele 11 riiki, sealhulgas Eestit, prantslastel – lisaks olemasolevale üheksa riigi liidule veel kaks riiki, see tähendab, et jõud on nüüd peaaegu võrdsed - 12 üheteistkümne vastu. Mõlemad leerid võivad blokeerida mis tahes ettepaneku.

Foto: NATO North Atlantic Treaty Organization / Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)