Kas EL rahastab müüre ja saadab Ukrainasse hävitajaid?
Milles sai kokku lepitud? Neljapäevaste kõneluste tulemusena, mis lõppesid kell kolm öösel, tegid EL-i liidrid ühisavalduse. Selle peamiseks sensatsiooniks on 180-kraadine pööre müüride osas EL-i välispiiridel: kuni viimase ajani keeldus Euroopa Komisjon neid põhimõtteliselt rahastamast, kuid täna andsid juhid talle korralduse "viivitamatult mobiliseerida märkimisväärsed EL-i fondid ja rahalised vahendid... piirivalve infrastruktuuri jaoks”, sealhulgas „seiresüsteemide, ka õhuseiresüsteemide, ja seadmete jaoks”. Müüre otseselt ei mainita, kuid eksperdid ja poliitikud (nende hulgas Austria kantsler Karl Nehammer) arvavad, et neid peetakse silmas.
Zelenski Brüsselis. Ukraina presidendi kõmulise visiiti Brüsselisse võib nimetada kordaläinuks, kuid põhiküsimustes pole Euroopa seisukohad praktiliselt muutunud. Zelenski palus tema riigi EL-i vastuvõtmist "juba sel aastal", kuid Ursula von der Leyen ütles, et "rangeid tähtaegu pole" ja "see on teenetepõhine protsess". Zelenski palus ka relvi, eelkõige hävitajaid, kuid nagu president Macron ajakirjanikele ütles, lennukeid lähiajal Ukrainasse ei tarnita – piloote tuleb koolitada. Sellest hoolimata võimalust saata Ukrainasse sõjalennukeid kaalub ka Soome. Kaja Kallas kutsus üles looma Ukrainale relvade tarnimiseks eraldi EL-i programmi – tema ideed arutatakse põhjalikumalt märtsis. Uute sanktsioonide osas ütles von der Leyen, et kümnes pakett on suunatud nii "propagandistidele" kui ka enam kui 10 miljardi euro väärtuses ekspordile, kuid ei maininud Rosatomit, mida ukrainlased kutsuvad üles boikoteerima.
Sellal Euroopa Parlamendis. Poolast Euroopa Parlamendi liiget Radosław Sikorskit, ühte EPP konservatiivse fraktsiooni silmapaistvamat esindajat, kritiseeritakse selle eest, et ta oli paralleelselt Euroopa Parlamendiga Araabia Ühendemiraatide foorumi nõuandekogu liige, saades selle eest 93 000 eurot aastas.
Foto: Fotomovimiento / Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)