Mis on Saksamaa otsustusvõimetuse taga?
Miks Scholz vaikib? Saksamaa juht ei selgita, miks ta ei kiirusta Saksa tanke Ukrainasse saatma, kuigi mitmed EL-i riigid (sh Balti riigid ja Poola) ja tema partei koalitsioonipartnerid nõuavad seda. Tõsi, nagu Luksemburgi välisminister eile Saksa televisioonis märkis, "on ka teisi riike – suurriike, piiririike –, kes kõhklevad". Brüsseli ajaleht Politico toob välja mitmeid Olaf Scholzi võimalikke motiive:
– ta kardab, et kuna Washington ei saada oma tanke ukrainlastele, siis, kui Venemaa selle tulemusena Euroopat ründab, ei pruugi USA meile appi tulla ning ta ootab Bidenilt vastupidist signaali;
– ta on keskendunud oma erakonna sisemistele ebakõladele, kus liiga paljud usuvad, et ukrainlastele ei tohiks anda tanke, vaid kaitsevarustust;
– ta praktiseerib seda, mida Angela Merkel nimetas “vaata ja oota” strateegiaks ning ootab näiteks hetke, mil sakslaste absoluutne enamus pooldab tankide saatmist Ukrainasse (täna pooldab 46% Saksamaa elanikest ja 43% on vastu);
- kõik on seotud tööstusega: kui Saksamaa ja teised EL-i riigid nagu Poola saadavad Ukrainasse Saksa tanke, tuleb need millegi vastu välja vahetada ja sakslastel lihtsalt ei ole aega nii kiiresti vajalikku arvu tanke toota. Erinevalt Ameerikast. Võimalik, et USA ootab mitme EL riigi kliendiks saamist, sellal kui Saksamaal saab olema üks klient – Ukraina.
Ometi pole Saksamaa jah-sõna ütlemata veel ka „ei“ öelnud.
Foto: OSCE Parliamentary Assenbly / Flickr (CC BY-SA 2.0)