Kas EL lepib kokku, kuidas migrantidega toime tulla?
Rändepakt. 21 kuud pärast seda, kui Euroopa Komisjon tegi kõigile EL-i riikidele ettepaneku leppida kokku selles, kuidas migrante vastu võtta, kohtuvad siseministrid Luksemburgis, et lõpuks kokkuleppele jõuda. Selles peaks olema kõik ette nähtud: ja abi riikidele, kust tulevad migrantide lained; EL-i sisenemiseeskirjade karmistamine, sealhulgas sõrmejälgede skaneerimise süsteem Eurodac ja Schengeni koodeksi taasläbivaatamine; mis kõige tähtsam – „vabatahtliku solidaarsuse“ mehhanism, et riigid, kus on sisserändajaid rohkem, ei võtaks kogu nende ümberasustamise koormat enda peale. Tänane ettepanek on, et riigid, kes migrante vastu ei võta, aitaksid rahaliselt või muul viisil riike, kes neid vastu võtavad. Lepe on esialgu ajutine (üheks aastaks ja 10 000 migrandile), kuid Brüssel loodab, et aasta pärast seda laiendatakse, mitte vastupidi.
Diskontomäär tõuseb. EKP tõstab diskontomäära, kuid minimaalselt, 0,25%. Seejärel hindab ta tagajärgi ja võib-olla tõstab selle septembris veelkord.
Eile Strasbourgis. Euroopa Parlament kutsus eile häälteenamusega Euroopa Komisjoni üles „avama EL-i lepinguid“ ehk alustama EL-i aluste muutmise protsessi – ja muuta EL föderaalsemaks. Lisaks hääletasid saadikud USA ülemkohtu hukkamõistmise poolt, mis sisuliselt võimaldas osariikidel otsustada, kas nad aborte lubavad või keelustavad.
Foto: UNDP Ukraine / Fickr (CC BY-ND 2.0)