Kui siirad on Poola võimud? Kas taanlased otsustavad liituda EL-i kaitsepoliitikaga? Kas EL arutab Vene gaasist loobumist?
Kas šantaaž toimis? Euroopa Komisjon koguneb täna, et otsustada, kas avada Poolale juurdepääs EL-i eelarverahale – 24 miljardit eurot toetusi ja veel 12 miljardit väga odavaid laenu. Brüsseli ajaleht Politico kirjutab, et Euroopa raskekaalu volinikud on selle vastu, kuid suure tõenäosusega raha Poolale antakse. Esialgu juurdepääs rahale suleti, kuna Poola rikkus õiguse ülimuslikkuse põhimõtet – lasi osa kohtunikke lahti ebaseaduslikult (sel teemal on Euroopa Kohtu otsus olemas) ega teinud peaaegu midagi olukorra parandamiseks. Nüüd Poola faktiliselt šantažeerib EL-i, pannes veto 15-protsendilise ettevõttemaksu kehtestamise plaanile – ja Euroopa Komisjon näib olevat sunnitud Varssavi nõusoleku lihtsalt ostma. Poola võimud väidavad, et on maksule siiralt vastu. Kui jah, siis riskib Euroopa Komisjon Poolale raha anda, kuid nõusolekut mitte saada.
Taani kuningriigis. Taanlased hääletavad täna oma riigi täieliku EL-i kaitsepoliitikas osalemise poolt või vastu. Seni oli Taani erapooletu: 1992. aastal hääletasid taanlased Maastrichti lepingu vastu, misjärel leppis Kopenhaagen Brüsseliga kokku mööndustes. Praeguse referendumi tingib loomulikult Venemaa sõda Ukraina vastu. Samas on Taani aktiivne NATO liige ja plaanib kahe aasta jooksul suurendada kaitsekulutusi 7 miljardi krooni (ligi miljardi euro) võrra.
Seitsmes pakett. Vaevalt jõudis (suure hädaga) EL kokku leppida kuuenda Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi osas, kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola hakkasid nõudma uusi sanktsioone. Nagu Politico kirjutab, Venemaa gaasi embargost jutt siiski ei käi – seda meedet ei toeta Saksamaa (vajab Vene gaasi kuni 2024. aastani), Austria (importeerib 80% gaasist Vene Föderatsioonist), Belgia, Tšehhi, Ungari, Slovakkia.
Foto: Pudelek / Wikipedia Commons (CC BY-SA 4.0)