Kas Saksamaa varustab Ukrainat raskerelvastusega? Mida Hiina Ida-Euroopalt tahab? Kas EL-is toimub salajane jälgimine?
Ukraina. President Biden kutsub täna pärastlõunal kokku videokonverentsi, kus osalevad G7, EL-i ja NATO juhid. Videokonverents on pühendatud Ukrainale, eelkõige lääne võimele reageerida Venemaa pealetungile Donbasis. Kindlasti tuleb jutuks Ukraina raskerelvade – tankide ja lennukitega – varustamise küsimus. See küsimus lõhestas Saksamaa: kolmest koalitsiooniparteist on poolt kaks – rohelised ja vabad demokraadid; sotsiaaldemokraadid on vastu ja ütlevad, et sellised tarned tuleks kooskõlastada NATO-ga, sealhulgas USA-ga (mis ei takista näiteks tšehhidel tanke Ukrainasse tarnimast).
Hiina ringreis. Hiina kõrge diplomaat Huo Yuzhen alustab ametlikku ringreisi Ida-Euroopas – sealhulgas sõidab Huo Eestisse ja Lätti, kuid mitte Taiwani tunnustanud Leetu –, et "tugevdada EL-i ja Hiina suhteid väljaspool Brüsselit". Põhjuseks, nagu kirjutab Brüsselis ilmuv ajaleht Politico, on see, et Hiina küll pehmelt, kuid ikkagi toetab Venemaad ning kardab, et selle tulemusena halvenevad tema suhted Ida-Euroopaga.
Salajane jälgimine. Euroopa Parlamendi uurimiskomisjon teatab täna uurimise alustamisest salajaste jälgimissüsteemide ebaseadusliku kasutamise kohta EL-i riikide võimude poolt. Uurimine puudutab põhiliselt Poolat ja Ungarit, keda süüdistatakse Iisraeli programmi Pegasus kasutamises, mis võimaldab mobiiltelefonidest andmeid jäädvustada. Kuid uurimise alla võib sattuda ka Hispaania, kui selgub, et tema võimud on tõepoolest paigaldanud mitmete prominentsete katalaanide, sealhulgas Euroopa Parlamendi saadikute telefoni pealtkuulamise.
Foto: Friends of Europe / Flickr (CC BY- 2.0)