Mida teeb EL, et sõda lõpetada ja Venemaa võitu takistada?
Reaktsioon Butša sündmustele. EL-i rahandusministrid arutavad täna hommikul võimalikke EL-i vastuseid Vene armee tegevusele Ukraina linnades tõendite valguses, mis viitavad Vene armee sõjakuritegudele. Kaalumisel on kolm sanktsioonide karmistamise elementi: rohkem piiranguid kõrgtehnoloogia tarnimisele Venemaale; rohkem sanktsioone üksikisikute vastu; täiendavad sanktsioonid nelja SWIFT-süsteemist juba lahti ühendatud Venemaa panga vastu.
Nafta, gaas ja relvad. President Macron kutsus eile EL-i üles kehtestama Venemaa naftale sanktsioone, kuid Austria lükkas selle idee juba uksel tagasi. Saksamaa on endiselt seisukohal, et Venemaa naftast ja gaasist loobumine peaks olema järkjärguline, et vältida pankrotte tööstussektoris. Rootsi, Iirimaa ja Taani toetavad gaasisanktsioonide edasist karmistamist ja lõpuks ka gaasist loobumist, kuid need riigid on Venemaa gaasist peaaegu sõltumatud. Ukrainal aga küpses oma plaan: ta tegi EL-ile ettepaneku luua kõigi liikmesriikide jaoks ühtne gaasiostukeskus. Selline keskus võiks esitada Gazpromile ultimaatumeid ja langetada hinda – et EL saaks nii gaasi kui ka ei rahastaks samades mahtudes Ukraina sõda. Iseküsimus, kas see plaan on realistlik. Saksamaa ja Suurbritannia teatasid, et kavatsevad suurendada Ukraina armee relvatarneid.
Korporatsioonide tulumaks. Rootsi võttis esmaspäeval tagasi vastuväited ülemaailmsele plaanile maksustada korporatsioonid vähemalt 15% võrra, kuid mõnedele teistele EL-i riikidele - Eestile, Poolale, Ungarile - see plaan endiselt ei meeldi. Siin on põhitegija Poola, kes leiab, et sellise maksu kehtestamisega ei tohiks põhimõtteliselt kiirustada. Macron aga vajab kõikide riikide nõusolekut ja seda enne Prantsusmaa EL-i eesistumise lõppu – see tähendab juulini.
Foto: VoidWanderer / Wikimedia Commons (CC BY 2.0)