Kui otsustav on EL Venemaale sanktsioonide kehtestamisel? Kas Iraani sanktsioonid tühistatakse?
Oodata või jätkata? Brüsseli ajalehe Politico andmetel arvamused uute sanktsioonide osas jagunesid. Poola ja Balti riigid kutsuvad EL-i – see tähendab eelkõige Saksamaad – loobuma Vene gaasist. Sakslased osutavad vastupanu, sest nad pole selleks veel majanduslikult valmis. Samas tõstatab Mariupoli draamateatri pommitamine küsimuse “oota ja vaata” lähenemise õigsusest: mitmed EL-i diplomaadid arvavad, et on vaja kiiresti vastu võtta uus sanktsioonide pakett, muu seas keelata SWIFT-i pankadevaheliste maksete süsteem Venemaa Sberbankile ja Gazprombankile, samuti keelduda Venemaa gaasist kui mitte täielikult, siis maksimaalselt, sest sellest gaasist rahastatakse sõda.
Siiski oodata. Euroopa Komisjon kavatseb avalikustada nimekirja meetmetest, mille eesmärk on suurendada põllumajanduse bioloogilist mitmekesisust ja vähendada pestitsiidide kasutamist, kuid Poola ja Prantsusmaa hoiatavad, et need meetmed võisid avaldada positiivset mõju kuni 24. veebruarini ning nüüd toovad need kaasa toiduainete tootmise languse 13% võrra – arvestades, et Venemaa sõda Ukraina vastu võib tuua kaasa näljahäda Aafrikas, Lähis-Idas ja mitmel pool mujal. Ukraina ja Venemaa on suured põllukultuuride eksportijad, lisaks on Venemaa gaas seotud väetiste tootmisega.
Iraan. Ilmselt on läbirääkimised Iraaniga lähenemas edukale lõpule: USA on valmis tühistama Iraani suhtes kehtestatud sanktsioonid ja naasma ühise laiaulatusliku tegevuskava juurde (millest Trump taganes) tingimusel, et Iraan peatab oma tuumaprogrammi. Oma rolli mängis siin muidugi Ukraina sõda: kui Lääs keeldub Vene naftast, tuleb Iraani nafta vägagi kasuks.
Foto: Adam Jones / Flickr (CC BY 2.0)