Mida otsustavad EL-i juhid küsimustes, mis ohustavad EL-i enda olemasolu?
Versailles' tippkohtumine. Euroopa Liidu liidrid kogunesid Macroni kutsel Versailles' paleesse, et arutada neljapäeval ja reedel, mida nad peaksid ette võtma seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu. Brüsseli ajalehe Politico andmetel valiti tippkohtumise koht juba ammu enne sündmusi – kuid nüüd võrdlus teiste 1919. aastal Versailles’s peetud läbirääkimistega, mil seal otsustati lüüa saanud Saksamaa ja Austria-Ungari saatus, on vältimatu. Täna annavad riigijuhid välja Versailles' deklaratsiooni ja eraldi avalduse Ukraina kohta, homme arutavad nad majandust ja rahandust.
Ukraina. "Keegi ei saa aru, kuidas see kõik lõppeb," ütles Politicole ühe riigi saadik EL-i juures Brüsselis. "See on väga ohtlik olukord ja suur oht EL-ile." Tippkohtumisel tõstatatakse Ukraina kiire EL-i vastuvõtmise küsimus, kuid avalduse eelnõus on esialgu ebamäärane sõnastus: EL kavatseb "sidemeid ka edaspidi tugevdada ja partnerlussuhteid süvendada". Nagu ütles üks kõrge Euroopa ametnik Politicole: "Nad püüavad leida viisi, kuidas öelda ei."
Kaitse ja energeetika. EL kavatseb tugevdada kaitset, suurendades Euroopa rahufondi rahastamist. Seejuures valab Ukraina sõda vett Macroni propageeritava strateegilise autonoomia idee veskile: Euroopa peaks võimalikult vähe sõltuma teistest riikidest. Mitmed riigid soovivad, et Euroopa Komisjon kehtestaks tähtaja Vene gaasi tootmise katkestamiseks näiteks 2027. või 2030. aastaks.