Kas Euroopa poliitikud suudavad saavutada olukorra deeskaleerumise Venemaa ja Ukraina ümber?
Täna Moskvas. Prantsusmaa president viibib täna Moskvas, kus ta peab läbirääkimisi Vene Föderatsiooni juhiga. Macron ja Putin kohtuvad praktiliselt eraviisiliselt, peale nende on ruumis ainult tõlgid ja protokollijad, pole ei nõunikuid ega poliitikuid; kui kaua läbirääkimised kestavad, sõltub ainult kõrgetest lepingupooltest. Päev varem andis Macron intervjuu ajalehele Le Journal du Dimanche, öeldes, et kavatseb "ajaloolise otsuse" kaudu, mida Putin Macroni arvates taotleb, saavutada deeskalatsiooni ja ära hoida Venemaa sõjalist operatsiooni Ukrainas; jutt on Venemaa ning NATO ja Euroopa Liidu kooseksisteerimise reeglitest. Samal ajal järgib Macron „jagamatut julgeolekut“, kuid, nagu märgib Brüsseli ajaleht Politico, ei saa ükski riik 1975. aasta Helsingi lepingute kohaselt oma julgeolekut teiste riikide julgeoleku arvelt tõsta ja Putin tõlgendab seda sätet selgelt kui Venemaa vetoõigust NATO idasuunalise laienemise suhtes.
Täna Washingtonis. Samal ajal suundus Saksamaa kantsler Washingtoni, kus ta peab läbirääkimisi USA presidendiga. Läbirääkimiste keskmes on Venemaa ja Ukraina; Scholz püüab muuhulgas taastada Ameerika poliitikute usku sakslastesse kui liitlastesse, mis on praeguse kriisi ajal kõikuma löönud. Täna viibib Ameerikas ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, kes kohtub riigisekretär Blinkeniga ning külastab nelja aasta jooksul esimest korda kogunevat USA – Euroopa Liidu energeetikanõukogu 9. kohtumist, et arutada gaasi- ja elektrihindu. Kohal on ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.
Foto: kremlin.ru / Wikipedia Commons (CC BY 4.0)