Millega jätkub vastasseis Venemaa ja lääneriikide vahel? Mida teeb Saksamaa? Kas pandeemia on lõppemas?
Sissetung on see, kui... Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad täna Brüsselis, et arutada sõja ja rahu teemat Euroopas. Kavas on ühisavaldus: ministrid rõhutavad Euroopa Liidu ühtsust Venemaa võimaliku sissetungi ees Ukrainasse. Brüsseli ajalehe Politico hinnangul on üks võtmeküsimusi, kuidas defineerida sissetungi ehk hetke, millal on vaja reageerida, sealhulgas sanktsioonidega. Allikad ütlevad, et sanktsioonide tase hakkab sõltuma rünnaku tõsidusest.
Saksamaa valikud. Kantsler Olaf Scholz ütles pühapäeval ajalehele Süddeutsche Zeitung antud intervjuus, et Nord Stream 2 võidakse sulgeda, kuid suhtus ettevaatlikult ideesse Venemaa SWIFT-süsteemist välja lõigata ja seeläbi temaga kauplemine üldse lõpetada: Saksamaa vajab endiselt Venemaa gaasi, mis tuleb teiste gaasijuhtmete kaudu. Samas Berliin sisuliselt keelas Eestil Ukrainasse relvade saatmise - Saksamaa keeldub väljastamast luba Ukrainale nende haubitsate tarnimiseks, mille sakslased omal ajal Soome müüsid ja mis seejärel Eestisse sattusid. Kaja Kallas kutsus ajalehele Financial Times antud intervjuus USA-d üles saatma meile rohkem sõdureid: „Kui keegi teid koolis kiusab, lõpetab ta teie kiusamise, kui teil on suured ja tugevad sõbrad – see ongi ohjeldamise poliitika... Venemaad hoiab kõige paremini vaos Ameerika lipp.“
Omikron ja kõik? Euroopa Liit kogeb omikroni tüve epideemia haripunkti veebruaris, pärast mida võib pandeemia lõppeda – meil tekib kollektiivne immuunsus. Kui muidugi ei ilmu uus, palju ohtlikum tüvi, mille vastu meil immuunsus puudub.
Foto: NATO / Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)