Mida toob kaasa pingete eskaleerumine suhetes Venemaaga? Milline saab olema Euroopa Liidu finantspoliitika?
Eskalatsioon. Euroopa Liit jälgib pingete eskaleerumist Venemaaga – seni ilma lahingutegevuseta (vähemalt veel?), kuid ähvarduste ja võimalike küberrünnakutega (Venemaa väidab, et ei osalenud küberrünnakus Ukraina valitsuse veebilehekülgedele). Vahetulemused on kurvad: läbirääkimised Genfis, Brüsselis ja Viinis lõppesid eimillegagi, Kreml ei välista sõjaväebaaside paigutamist USA-le lähemale – Kuubale või Venezuelasse. USA luureagentuurid hoiatavad, et Kremli agendid Ukrainas võivad korraldada provokatiivse rünnaku Venemaa vastu, mis oleks kallaletungi ettekäändeks. Rootsi paigutas strateegiliselt tähtsale Gotlandi saarele sadu sõdureid, Taani saatis Leetu fregati ja hävitajad. Teisipäeval kohtub Saksamaa välisminister Annalena Baerbock oma Venemaa kolleegiga. Brüssel töötab välja sanktsioonide paketti juhuks, kui Venemaa tungib Ukrainasse.
Euroala. Euroala rahandusministrid kohtuvad täna Brüsselis, et arutada päevakajalisi küsimusi. Brüsseli ajalehe Politico hinnangul on põhiküsimus selles, kas Euroopa põhjaosa jääb kokkuhoidlikuks või taanduvad Saksamaa ja Taani uued rahandusministrid vanadest põhimõtetest.
Angela Merkeli karjäär. Endine Saksamaa kantsler võib suveks asuda ÜRO kliimaküsimuste täitevsekretäri ametikohale.
Foto: Simon Q / Flickr (CC BY-NC 2.0)