Kas EL läheb Hiina vastu? Kas Venemaa läheb EL-i ja NATO vastu?
Hiina ja Leedu. EL-i välisministrid kaaluvad täna Brestis, kas toetada Leedut tema vastasseisus Hiinaga. Leedu avas Taiwani esinduse, misjärel läks Taiwani oma territooriumiks pidav HRV (millega Taiwan ei nõustu) majandussõtta Leeduga. Algul, kirjutab Brüsseli ajaleht Politico, hakkasid ilmnema tõrked tollisüsteemis ja seda ainult Leedu kaupadega. Seejärel hakkasid Prantsusmaa, Saksamaa ja USA kaubad piiril aeglustuma, kui need sisaldavad Leedu komponente. Seejärel hakkasid Hiinaga asju ajavad EL-i ettevõtted saama sõnaselgeid Leedu tooraine mitteostmise juhiseid. Hiina RV ametlikke sanktsioone Leedu vastu ei ole, seega põhjust reageerida EL-il justkui pole; Euroopa Komisjon on juba detsembrist saati valmistanud ette kohtuhagi Hiina vastu, kuid sellest ei piisa. Nii Berliin kui Pariis leiavad aga, et Peking on läinud liiale ja sekkub ühisturgu. Hiina-vastaseid sanktsioone ei tasu endiselt oodata, kuid vahend, millega EL saab ülekohtutegijat karistada, valmib ehk oodatust varem.
Ummik. Venemaa ei näe põhjust Läänega läbirääkimiste jätkamiseks – need on jõudnud ummikusse, arvab Kreml. Mida see Ukraina ja Euroopa jaoks tähendab, on endiselt suur küsimus. Soome näiteks on optimistlik - sõda ei tule; Eesti tahab, et siia saadetaks rohkem NATO vägesid. Samal ajal ähvardab Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager Gazpromi karistamisega monopoolse seisundi kasutamise eest turul: "Kui ettevõte piirab nõudluse kasvades pakkumist, paneb see mõtlema. Väga haruldane käitumine turu jaoks.“ Aga Ameerikas blokeerisid demokraadid vabariiklaste eelnõu Nord Stream 2 vastaste sanktsioonide kohta.
Presidenditool. Eurosaadikud valivad Euroopa Parlamendi järgmise presidendi järgmisel neljapäeval kaugjuhtimise teel (omikroni tõttu). David Sassoli matused toimuvad Roomas täna.
Foto: Kremlin.ru / Wikipedia Commons (CC BY 4.0)