Mida soovib Prantsusmaa oma eesistumise ajal saavutada? Mida soovib EL läbirääkimistel Venemaaga saavutada?
Prantsusmaa ja Euroopa. Peamine, millele Macron kavatseb 2022. aasta esimesel poolel (kui Prantsusmaa on EL-i eesistuja) kaasa aidata, on Euroopa muutmine tugevamaks blokiks, sest "jõud toob õitsengu ja võimaldab kaitsta oma väärtusi". Praktikas tähendab see kaubanduse kaitset, vastusanktsioonide kehtestamist, imporditollimaksude (muu seas "süsinikdioksiidi") kehtestamist, olulisemate tööstusharude arendamist ja sõjalise koostöö tugevdamist. Prantsusmaa seisab samuti investeeringute eest, mitte selle eest, et EL-i riigid vööd pingutaksid (see poliitika oli populaarne 2008. aasta kriisi ajal).
Hiina vastu. Muuhulgas hakkab Prantsusmaa nõudma, et EL kehtestaks Hiina vastu kaubanduslikud vastusanktsioonid, sest Hiina kehtestas sellised sanktsioonid Leedu vastu, kui Leedus avati Taiwani esindus, mida Hiina peab oma provintsiks, kuigi Taiwan ise peab end suveräänseks riigiks.
Läbirääkimistest Venemaaga. NATO välisministrid korraldavad täna videokonverentsi, et arutada kõnelusi Venemaaga. Nagu kirjutab Brüsseli ajaleht Politico, tahavad USA EL-ilt kuulda, et juhul, kui Venemaa Ukrainat ründab, oleme valmis rakendama sanktsioone, mis kahjustavad meie majandushuve. Kõik kaitsevad Ukraina õigust liituda NATO-ga, kuid mitmete ekspertide (sealhulgas Carnegie Euroopa) hinnangul võivad Prantsusmaa ja Saksamaa anda Venemaale garantiid, et seda ei juhtu – vastutasuks garantiide eest, et Venemaa ei tungi sisse ja Ukraina ei satu Venemaa "mõjusfääri"."Jalta on ammu minevikus," ütleb EL-i peadiplomaat Josep Borrell, viidates 1945. aasta Jalta konverentsile. "2022. aastal on mõjusfäärideks jagunemine võimatu. Euroopas pole julgeolekut ilma julgeolekuta Ukrainas." Läbirääkimised Venemaa ja USA vahel – pole selge, kas EL-i osalusega või mitte – algavad 10. jaanuaril. Sellal CSTO rahuvalvajate õigustega Vene sõdurid saabusid Kasahstani.
Foto: МИД России / Flickr (CC BY-NC-SA 2.0)