Millised otsused võeti vastu selle aasta viimasel EL-i juhtide tippkohtumisel?
15 tundi läbirääkimisi. Euroopa Ülemkogu tippkohtumine, viimane 2021. aastal, on lõppenud. Seoses Venemaaga kordasid EL-i liidrid oma ähvardusi Ukrainasse sissetungi korral ning lubasid ka "partneritega (st USA ja Suurbritanniaga") kooskõlastatud piiravaid meetmeid, kuid mida täpselt teha - selles osas EL-i riikide arvamused läksid kõvasti lahku.
Koroonaviirus. Samuti ei jõutud üksmeelele reageerimises koroonaviiruse uue tüve levikule – ainult et liidrid tegid Euroopa Komisjonile ülesandeks võtta vastu õigusakt EL-i digisertifikaatide kehtivuse piiramiseks. President Macron ja kantsler Scholz on EL-is reisimiseks kohustuslike testide vastu, kuigi Itaalia on need juba kasutusele võtnud. Omikroni puhul on EL tellinud rohkem kui 180 miljonit lisadoosi Pfizeri vaktsiini, mis on selle tüvega kohandatud.
Energeetika. Ka siin ei ole mingeid kokkuleppeid saavutatud. Poola ja Tšehhi ründasid Euroopa CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi, mille tulemusena otsustati järeldustest hoiduda – ja tõsta teema üle tulevasele tippkohtumisele.
Hiina. Hiina poolt enneolematut majandusrünnakut tabavast Leedust räägiti tippkohtumisel vähe, mis teeb kurvaks mitte ainult Leedut, vaid ka vaatlejaid: EL peab ju oma riike sellise agressiooni eest kaitsma. Peale selle on Macron ja Scholz Hiina karistamise vastu sunnitöö praktiseerimise eest – Euroopa jaoks on kaubanduslepingud palju olulisemad.
Inflatsioon. Saksa Bundesbank avaldab täna oma inflatsiooniprognoosi, mis peaks olema Saksamaa jaoks suhteliselt kõrge. Eksperdid süüdistavad selles mitmesuguseid tegureid, alates lühiajalisest käibemaksu langetamisest kuni selle sama Hiinani, kes võtab üle USA-st pärit veeldatud maagaasi lepingud (mille tõttu on meil gaasipuudus ja energiahindade tõus) ning kehtestas konteinerlaevade meeskondadele karantiini (mille tõttu meil kaupa napib ja jällegi hinnad tõusevad).
Foto: European Council / Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)